Seoses omavalitsuste ühinemisega on olnud õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida käimasolev haldusreform head võiks tuua. Olgu siis veel kord esile toodud mõned tüüpilised seniste ühinemistega kaasnenud positiivsed efektid, mida on korduvalt erinevate vallajuhtide endi poolt välja toodud ja mis suure tõenäosusega hakkavad ilmnema ka tulevaste ühinemiste puhul.
Kokku on alates aastast 1996 Eestis olnud 30 omavalitsuste ühinemist (ja mitte ühtegi lahkuminekut). Heade ühinemiste näidetena võib julgelt välja tuua näiteks Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa, Lääne-Saare ja mitmed teisedki vallad. Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas, ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi. Siiski saab välja tuua vähemalt kümme ühinemistega seotud positiivset asja, mis on leidnud kinnitust seni ühinenud valdades:
1. Investeerimisvõimekuse oluline kasv tulenevalt mastaabiefektist,suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Erinevaid näiteid sellistest elluviidud suurtest investeeringutest on väga palju, millest vallajuhtide sõnul varem ainult aastaid räägiti. Olgu selleks siis uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad.
2. Ametnike spetsialiseerumine, suurenenud kõrgharidusega ametnike osakaal, tõusnud vallaametniku prestiiž ja töötajate konkurentsivõimelised palgad. Näiteks on loodud juurde keskkonnaspetsialisti, arendusspetsialisti, haridus- ja kultuurispetsialisti, arhitekti jne ametikohti, mida varem väikestes valdades üldse ei olnud. Palgad on ühinenud valdades muutunud võrreldavaks maakonnakeskuse tasemega, mis annab võimaluse palgata tõesti pädevaid spetsialiste.
3. Paranenud on teenuste kvaliteet ja valik, sh sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteet, toetuste tasemed on ühtlustatud reeglina ühinejate kõrgema taseme suunas. Mõnes sellises kohas, kus varem koduhooldustöötaja puudus, on see nüüd tagatud (endine Oru vald, Läänemaal). Avatud on uusi noortekeskuseid, tehtud juurde sotsiaalkortereid (Viljandi vald).
4. Ettevõtluse toetamise võime tekkimine. Näiteks Lääne-Nigula vallas pakutakse valla ettevõtjatele eraldi ettevõtlustoetust ja Viljandi vald osaleb tööstuspargi taristu arendamises päris suure omaosalusega.
5. Kogukonnad on muutunud aktiivsemaks ning kohtadel on omavalitsusele tekkinud selged koostööpartnerid, toimunud on kohalike algatuste toetamise süsteemi korrastumine. Näiteks Lääne-Nigula vallas on välja töötatud selge kogukonna kaasamise ja rahastamise poliitika, mille hulka kuulub ka külavanema statuut, tegevustoetused ja külamajade rahastamine.
6. Volikogude töö kvaliteedi selge tõus, kuna suurenenud on nõudmised volinike professionaalsusele, tekkinud parem tasakaal ametnike ja volinike vahel otsustamise protsessis, suurenenud on volikogu komisjonide roll. Suurenenud otsustajate ring tähendab, et olukord, kus asjad lepitakse omavahel väikses kohas kokku ja teistel pole sinna ringi asja, pole enam nii kergesti võimalik.
7. Oluliselt on vähenenud ametnike koguarv ja üldvalitsemiskulude osakaal omavalitsuste eelarves võrreldes ühinemiseelse ajaga, seega on õnnestunud paljudes kohtades ligi kolmandik senistest valitsemiskuludest suunata mujale, kasvõi näiteks lasteaednike ja kultuuritöötajate palkadeks.
8. Tekib võimalus piirkonna terviklikuks arenemiseks. Markantse näitena on toodud, et enne ühinemist arendati Põlva linnas ja vallas kergliiklusteedega eri suundi, see tähendab, et kasutaja jaoks nende teede otsad lõppesid valla piiril ja ei kohtunud omavahel. Ühe hea näitena on toodud koolitransport, mille korraldamisel on parem langetada otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades.
9. Kaovad omavalitsuste vahelised maksed seni ühinemisosalistelt tellitud teenuste eest ja teie-meie suhtumine; seoses vastastikuse arveldamise kadumisega vähenesid näiteks Märjamaa vallas probleemid lapsevanematel kooli- ja lasteaiakohtade saamisel. Kadus ära asjaajamine kahe omavalitsuse vahel ühiselt kasutatavate ametnike ja asutuste suhtes, mis hõlbustas oluliselt otsustusprotsessi, on öelnud näiteks Kohila vallavanem.
10. Valla allasutuste tööd saab nende ühtse juhtimise korraldamisega muuta efektiivsemaks ja paindlikumaks seal, kus üksinda kiputakse jääma elanike arvu vähenedes liiga väikeseks – raamatukogud, kultuuriasutused, kommunaalettevõtted. Parem suuremas piirkonnas ühtse juhtimisega haruraamatukogud või rahvamajad olukorras, kus alternatiiviks võib olla millegi sulgemine. Näiteks Kose vald ja Tapa vald peavad oma kogemust kogu vallas ühtse raamatukogu loomisel koos kohtadel jätkavate haruraamatukogudega igati positiivseks.