Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium
Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.
Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon
saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste
dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed,
aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see
dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu
hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus
läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike,
aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.
Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi
viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt
imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei
viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi
haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle
eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne
märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda,
mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti
riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.
Riigiuuenduste tööpõld on küll lai, kõige keerulisem ja
aeganõudvam on neist põhiseaduse muutmine, mida tuleks kasutada vaid siis, kui tekkinud
probleemi teisiti lahendada pole võimalik. On siiski üks valdkond, kus
põhiseaduse muutmine on möödapääsmatu – presidendi valimised.
Muudatused presidendi valimiskorras peavad võtma arvesse
haldusreformi tõttu toimunud omavalitsuste arvu vähenemist ja tagama
tulemusliku valimisprotsessi. Eesti peab jääma parlamentaarseks riigiks ja
presidendi valimine peab eelistatult toimuma Riigikogu poolt. Samas tuleb
pikendada kandidaatide ülesseadmise tähtaegu, mis võimaldaks selgitada parimat
kandidaati läbi debattide ja võrdse mõõduvõtmise.
Ma pole kindlasti ainus, et kes arvab, et riigivalitsemise
reformid vajavad konkreetseid tegusid. Tukkuma jäänud valitsus äratas ka
ettevõtjad ja nii sündisid Riigireformi sihtasutuse 67 ettepanekut Eesti
valitsemismudeli muutmiseks. Mitte kõik ettepanekud pole mõeldud reaalsuseks saama,
mitte kõik ideed pole uudsed ega olulised. Ometi on nendes rohkem sisu ja
värskust kui paljudes teistes poliitikadokumentides, mis parteide kontorites
küpsevad.
Ühendades Riigireformi SA ja Reformierakonna ettepanekud saab
sõnastada viis prioriteeti riigivalitsemise reformimiseks.
- Halduskoormuse, õigusloome ja bürokraatia vähendamine
Vaja on riigireformi jätkamist, mis muudaks riigikorralduse
paindlikumaks, tõhusamaks ja kaasaegsemaks. Riiklikke funktsioone ja teenuseid
saab pakkuda senisest efektiivsemalt ja väiksema halduskoormusega, seadmata
seejuures ohtu nende kättesaadavust või kvaliteedi. Ühiskonna ülereguleeritus
pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.
Vähendada tuleb üleliigset õigusloomet ja halduskoormust,
seda nii omavalitsuste, ministeeriumide kui Riigikogu tasandil. Tuleb kaaluda ametnikele
suurema kaalutlusõiguse andmist, sest kõike ei saa ega pea seadustesse kirja
panema. Samuti tuleb kärpida Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.
Riigi pakutavad teenused ja funktsioonid tuleb kaardistada ja
hinnastada. Seejärel saab lõpetada ebavajalikud või ülemäära kallid teenused.
Teenuste osutamine tuleb delegeerida sinna, kus erasektor teeb seda tõhusamalt.
Innovaatiliste lahenduste kasutamine hoiab kokku riigi, kodanike ja ettevõtete
raha ja aega.
- Riigi ametiasutuste ja tugiüksuste ühendamine
Käsikäes bürokraatia vähendamisega saab kärpida ka
ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste,
mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Riik on vohama hakanud just kümnetes
allasutustes, mitte niivõrd ministeeriumites, kus töötab kõigest paar protsenti
riigipalgalistest. Sarnaste funktsioonidega asutuste ühendamine tõstab tõhusust
ja võimaldab tõsta juhtimise ning teenuste kvaliteeti. Nii võiks näiteks
Maanteeameti, Veeteede ameti ja Lennuameti baasilt sündida Taristuamet. Samuti
on ohtralt konsolideerimise ruumi Maaelu- kui Haridusministeeriumi haldusalas.
Julgelt tuleb reformida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste
toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja rohkem tulemustele
orienteerituks. Jätkata tuleb riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste
konsolideerimist. Lõpuni tuleb viia riigi teenusmajade rajamine
maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste
kättesaadavust ühest punktist. Konsolideerida
saab riigi IT asutusi seal, kus see tõstab töö kvaliteeti ja vähendab kulusid.
Suurendada tuleb riigijuhtimise paindlikkust ja vähendada
ametkondlikku kapseldumist.
- E-riigi uuele tasemele viimine
Uinuma jäänud Eesti e-tiiger tuleb üles äratada, et rakendada
e-teenuseid kodanikele ja ettevõtetele veel suuremas mahus. Peame võimaldama
andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Tuleb
laiendada andmete ristkasutust. Kaasaegsed e-lahendused aitavad vähendada ettevõtjate
halduskoormust (aruandlus 3.0, e-maksuameti arendused, riigi andmehalduse
korrastamine ja automatiseeritud teenused).
Soodustada tuleb tehisintellekti kasutamist ja reaalaja-majandust, et lihtsustada
bürokraatiat, vähendada halduskoormust ja varimajandust. Kiiremas korras tuleb
üle minna masinloetavatele e-arvetele. Oleks elementaarne, et riik
teavitab ennetavalt dokumentide aegumisest, tuletab meelde vaktsineerimisaegu
jne. Riiklikud e- lahendused peaksid arvestama ja ennetama elukaaresündmusi.
- Riigipalgaliste arvu vähendamine.
Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus riigi ülalpidamise
koormus on iga aastaga üha väiksema maksumaksjate grupi õlgadel. Et riik ei
muutuks automaatselt paksemaks peaks riigipalgaliste arv vähenema 750 inimese
võrra aastas. Seda võib nimetada neutraalseks strateegiaks, mis ei muuda meid
tänasega võrreldes veel sitkemaks ega tõhusamaks. Kui veel eelmise valitsuse
ajal, 2016.aastal õnnestus riigipirukat kokku tõmmata 1712 töötaja, siis
2018.aastal kõigest 162 inimese võrra. Lihtne arvutus näitab, et kahe valitsuse
ambitsiooni ja võimekuse vahe on kümnekordne!
Vähendades ebavajalikku bürokraatiat ja õigusloomet,
kasutades innovaatilisi lahendusi ja tõhusamaid töövahendeid on võimalik
vähendada avaliku sektori töötajate arvu ka ambitsioonikalt. Kusjuures siingi
ei piisa ainult loosungitest, eesmärgi saavutamiseks on vaja konkreetseid ja
mõõdetavaid näitajaid. 2017.aastal töötas valitsussektoris 116 tuhat inimest. On
täiesti reaalne vähendada avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja
aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, jättes seejuures puutumata sisejulgeoleku
ja tervishoiusektori.
- Juhtimiskvaliteedi tõstmine avalikus sektoris.
Avaliku sektori suurim väärtus on selles töötavad inimesed.
Ainult hästi haritud, ambitsioonikad ja motiveeritud inimesed suudavad ellu
viia suuri muutusi. Avaliku sektori tippjuhtide valik, täiendkoolitus ja
tasustamine peab olema läbipaistev, süsteemne ja kaasaegne. Süvendada tuleb ametiasutuste
koostööd ning juurutada vaieldavate olukordade lahendamise põhimõtted.
Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lõppeesmärgist, mitte vaielda
selle üle, kelle vastusvaldkonnaga on tegemist.
Kindlasti väärib toetust Riigireformi SA ettepanek, et uue
valitsuse ministrikandidaadid peavad läbima enne ametisse asumist parlamendis
avaliku kuulamise.
Kokkuvõtteks. Riigireformiga tuleb jätkata vähendades oluliselt riigi sekkumist ettevõtete ja inimeste igapäevaellu, piirates regulatsioone ja tõmmates kokku avaliku sektori suurust ning selles hõivatud inimeste arvu. Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat. Eesti võiks olla kõige edumeelsema juhtimismudeliga riik Euroopas.