Oma konkurentsivõime suurendamiseks peab Eesti majandus pakkuma maailmaturule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Ekspordivõimekuste tõstmine tagab suuremad sissetulekud ja maandab koduturuga seotud riske. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua eraettevõtlusele soodsad tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol.
Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:
– Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.
– Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.
– Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.
– Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.
– Tööjõumaksude alandamine ja soodsa maksukeskkonna säilitamine.
Meil on väga põhjalik majandusprogramm, mille koostamisse kaasasime ka Eesti parimad poliitikavälised eksperdid. Ettevõtjatele ja tööinimestele on eriti oluline, et soovime vähendada sotsiaalmaksu 2 protsendipunkti võrra 31%ni ja alandada töötuskindlusmakse 1,95%ni. Just liiga kõrged tööjõuga seotud maksud on ettevõtjatele takistuseks uute töökohtade loomisel ja töötajatele kõrgema tasu maksmisel. Selle probleemiga tulebki tegeleda. Samuti tõstame maksuvaba miinimumi 300 euroni.
Reformime siseriiklikud ettevõtluse toetamise reeglid (EAS, Arengufond, Kredex), et keskendada riigi tugi välisturgudel tegutsevate ettevõtete toote- ja teenusedisaini, tehnoloogiahüppe, turunduse ning muu ekspordivõimekuse suurendamisele, samuti tehnoloogilist innovatsiooni kandvatele idufirmadele. Fokuseerime Euroopa Liidu tõukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevõtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele.
Hoiame riigirahanduse korras ja eelarve tasakaalus. Seame sihiks Eestist maailma ühe kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonna loomise, toetamaks kodumaise kapitali investeerimist Eestisse ja välisinvesteeringute sissevoolu Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Kaasajastame äri- ja investeerimisühingute struktuure reguleerivat seadusandlust. Võtame meetmeid kapitali kättesaadavuse parandamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele (fondifond) ning vabastame ettevõtte tulumaksust kasu välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest.
Jätkame ettevõtlusega alustamise, väikeettevõtete tegevuse ja riigiga suhtlemise lihtsustamiseks loodud e-keskkonna arendamist (Ettevõtjaportaal, uus e-maksuamet jne) ning toetame kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei koorma maksumaksjat ja on majanduslikult jätkusuutlik.
Konkurentsivõimeline majandus eeldab kvaliteetset haridust
Seame sihiks sellise haridussüsteemi, mis arendab Eesti inimeste ettevõtlus- ja innovatsioonivaimu ning kõrget kohanemisvõimet muutuva maailmaga. Integreerime esmase finantskirjaoskuse, ettevõtlusõppe, programmeerimise ja robootika kõigi haridusastmete õppekavadesse ning laiendame vaba- ja valikainete valikut. Kaasame hariduse kvaliteedi tõstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tööandjad. Kutseõppe ja tegeliku tööelu paremaks sidumiseks lõimime kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi (nn õpipoisiõppe), mille õppekavakujunduse peamine sisend tuleb tööandjatelt
Eesti majandus- ja maksukeskkond on rahvusvaheliste hinnangute kohaselt üks maailma kõige konkurentsivõimelisem. Värske Heritage Foundationi uuringu järgi on Eesti esimesel kohal Euroopa Liidu majandusvabaduste edetabelis. Meil on, mille üle uhke olla. Aga alati saab oma tugevusi edasi arendada.
Majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides eelistame maksude paremat kogumist, mitte maksumäärade tõstmist või uute koormiste kehtestamist. Hoiame maksupoliitika stabiilsust ja suurendame maksukeskkonna ennustatavust – anname muudatustega kohanemiseks võimalikult pika aja, kehtestab saaste- ja ressursimaksud pikaks ajaks ette. Muudame ettevõtjate aruandluse ja kontrolli automaatseks ning vähekoormavaks. Arendame e-maksuameti uue versiooni, mis muudaks süsteemi ka majandusinformatsiooni pakkujaks ja oleks senisest veelgi kasutajasõbralikum.
Kindlasti säilitame ühetaolise tulumaksusüsteemi ja ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastuse. Lähtume põhimõttest, et riik sekkub ettevõtlusse võimalikult vähe, tehes seda vaid turutõrgete ilmnemisel või julgeoleku tagamise eesmärgil.