Putini esinemine meenutas tema varasemaid teleteadaandeid uutest „maailma parimaist“ relvadest. Näiteks märtsis 2020 teatas ta, et „Venemaa on välja arendanud uued ründerelvade süsteemid, mida maailm pole varem näinud ja mis sunnivad USA-d proovima järgi jõuda“.
Nii nagu keegi pole lõpuni kindel, kas ja kui palju venelastel neid maailma jõudude tasakaalu muutvaid uusi relvi tegelikult on ja kas nad tegelikult ikka töötavad, pole tänaseni selge kui palju venelaste vaktsiin tegelikult koroonaepideemiat ohjeldada aitab. Augustis 2020 oli Sputnik-V veel katsetamise faasis ja selle lubamine masskasutusse kõigi Lääne ekspertide arvates ohtlik. Näiteks Saksa tervishoiuminister Jens Spahn ütles siis, et suhtub „sellisesse eksperimenti“ väga skeptiliselt.
USA tollane tervishoiuminister Alex Azar ütles augustis 2020 venelaste Sputniku uudise peale, et „tegemist ei ole võidujooksuga, kus peab esimene olema.“ Kreml on ilmselgelt algusest peale teisel arvamusel. Juba vene vaktsiini nimi viitab külma sõja aegsele USA – N. Liidu kosmosevõidujooksule, kus venelased suutsid enne ameeriklasi tehiskaaslase orbiidile saata.
Moskva ongi võtnud Suptnik-V kasusutele elemendina „suures vastasseisus“ läänemaailmaga, diplomaatias, mõjutusoperatsioonides ja meediamanipulatsioonides. Vaktsiini põhiülesandele, tundub, pole ülemäära palju tähelepanu pööratud. Tänaste prognooside järgi suudab Venemaa 2021. aasta lõpuks toota maksimaalselt 50 miljonit doosi Sputnikut. Märtsi keskel oli Venemaal vaktsineeritud 3,5 miljonit inimest ehk 2.5% elanikkonnast. Valdavas enamikus euroliidu riikidest on samal ajal vaktsineeritud üle 15% elanikest ja tempo kogu Euroopas kasvab. Venemaal on esialgne vaktsineerimistempo aeglustunud.
Vene inimeste kiire vaktsineerimine ei ole ilmselt kunagi olnudki Kremli prioriteet. Sputnik-V on pidanud kaasa aitama hoopis olulisemate „geopoliitilistee“ eesmärkide täitmisel. Vene ametlikku ja varjatud kommunikatsiooni analüüsides võib need eesmärgid kokku võtta järgmiselt: 1) Venemaa teaduslik-tehnilise üleoleku kommunikeerimine 2) Euroopa ja USA vaktsiinide, tervishoiusüsteemide ja seda kaudu valitsuste diskrediteerimine 3) Euroopa Liidu riikide meelitamine bilateraalsetele lepingutele Venemaaga Sputnik-V ostmiseks ja sedakaudu EL-i ühtsuse murendamine 4) Euroopa Liidu diskrediteerimine 5) Vene mõju tugevdamine kolmandas maailmas Sputnik-V müügilepingute kaudu 6) Venemaa positiivse rolli demonstreerimine kolmandas maailmas, eriti Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas ja viimaks, Venemaa sanktsioonide ja isoleerituse olukorrast välja murdmine Sputniku tootmislepingute kaudu välismaal, eriti Lääneriikides.
Moskva alustas kohe pärast oma vaktsiini olemasolu väljakuulutamist mastaapset globaalset desinformatsioonikampaaniat „Lääne vaktsiinide“ vastu. Hiljuti avalikustatud USA luureasutuste raport tõi välja neli väljaspool Venemaad tegutsevat meediaplatvormi, igaüks mõne vene luureteenistuse kontrolli all, mis tegutsevad alates 2020 sügisest Pfizeri, Astrazeneca ja Moderna vaktsiinide diskrediteerimise ja Sputniku promoga. Lood sellest, et Pfizeri vaktsiin tekitab näohalvatust ja Astra Zeneca muudab kasutajad ahviks levivad nii nende portaalide kui vene trollide ülemaailmse võrgustiku kaudu. Veebruaris kirjutas New York Times ulatuslikust vene valitsuse toel läbi viidud desinformatsioonikampaaniast Lõuna-Ameerikas. Vene kontrolli all Twitteri ja Facebook kontod postitasid sadu lugusid, mis seostasid Lääne vaktsiinide võimalikku seost vaktsineeritute surmaga jättes postitamata lood, mis need seosed ümber lükkasid. Sarnaseid kampaaniaid on täheldatud kõigis piirkondades, kus Venemaa üritab Sputnik-V-d müüa, kaasaarvatud muidugi Ida-Euroopas.
Paanika levib alati edukamalt kui ratsionaalsus. Ka Eestis oleme täheldanud inimeste umbusku vaktsiinide suhtes, mille Euroopa Liit ja USA on turvaliseks kuulutanud, mille tootmisprotsessid ja katsetused on demokraatlike valitsuste poolt verifitseeritud ja mis erinevalt Sputnikust on ka meile kättesaadavad. Ometi leidub ka meil poliitikuid, kes peavad vajalikuks Sputnik-V manipulatsioonidega kaasa minna ja seda umbusku süvendavad. Selline tegevus peaks kvalifitseeruma rahva tervise vastaseks kuriteoks, sest on päris selge, et vaktsineerimisprotsessi aeglustamine tähendab reaalset ohtu inimeludele.
Sputniku turunduskampaania Euroopa Liidus ei ole seni ülemäära edukas olnud, sest õnneks ei ole vaktsiini turule laskmise otsus Euroopa Liidus mitte poliitikute, vaid teadlaste käes. Mõistagi annab Euroopa müügiloa puudumine venelastele võimaluse moosida oma traditsioonilisi sõpru üksikutes liikmesriikides. Saavutatud on lepingud kahe Euroopa Liidu riigiga.
Ungari ootas märtsi lõpuks 2 miljonit doosi Sputnikut. Saadi ainult 365 000 doosi. Slovakkias saavutas Sputnik esimese tõelise välispoliitilise eesmärgi, nimelt pidi Slovakkia peaminister Sputniku ostmisest tekkinuid skandaali tõttu tagasi astuma. Slovakkia on seni saanud 200 000 doosi Sputnikut, mida rahvale veel süstima pole hakatud.
Nii Austria kantsler Kurz kui ka Tšehhi peaminister Babiš on teatanud valmidusest osta EL-i loa puudumisele vaatamata Sputnikut. Kurz pidas sel teemal Putiniga isegi telefonikõne. Sputnikut on soovitanud ka vana venelaste sõber Tšehhi president Zeman. Pole ilmselt tähtsusetu, et nii Babišit kui Zemanit on korduvalt kahtlustatud kunagistes sidemetes KGB-ga.
Venelased proovivad Sputnikuga niisiis üsna erilist köietrikki ja teataval määral on neil sellega olnud ka edu. Euroopas promotakse vaktsiini, mille kõrvalmõjudest ja katsetulemustest on väga vähe teada, kui usaldusväärset alternatiivi Lääne vaktsiinidele. Kusjuures viimased on toodetud Lääne institutsioonide erilise tähelepanu all, nende võimalike kõrvalmõjude iga juhtum, haruldasem kui lennuõnnetus, on suure avalikkuse tähelepanu all üle kontrollitud ja nad on kõigil tasemeil turvaliseks kuulutatud. Seejuures on selge, et venelastel ei ole tegelikult võimekust vähegi mõjusas mahus oma vaktsiini toota ja praktilislt kogu Venemaa on endiselt vaktsineerimata.
Tänaseks on saavutatud koomiline olukord, kus Moskva poolt algusest peale äärmuseni politiseeritud vaktsiini peavad Euroopa poliitikud vajalikuks apoliitiliseks kuulutada. Kui seda ei tehta, saadakse Moskvast süüdistus russofoobias. 22. märtsil süüdistas Putin Euroopat Vene vaktsiini „tahtlikus diskrediteerimises.“ Vene Otseinvesteeringute Fond, Sputniku investor, teatas aga oma Twitteri-kontol: „Eurooplased tahavad turvaliste ja efektiivsetee vaktsiinide valikut, mida te seni pole suutnud pakkuda“. Ja süüdistas Euroopat „poliitilises kallutatuses“.
See oli reaktsioon EL-i siseturuvolinik Thierry Bretoni tõdemusele, et „Euroopal pole absoluutselt mingit vajadust Vene Sputnik-V järele.“ Viimane on tõepoolest lihtsalt fakti nentimine. Faktid pole Moskvale viimasel ajal meeldinud. Euroopa ei tohiks lasta ennast sellest häirida, vaid peaks lõpetama teeskluse, et venelaste Euroopa suunaline Sputniku-kampaania on midagi muud kui järjekordne Euroopa Liidu diskrediteerimise katse.
Ohtlikuks muutub Euroopale mitte teadmata kõrvalmõjudega Sputnik, mida niikuinii massiliselt kunagi Euroopasse ei jõua, vaid massiliselt vaktsineerimata venelased, kes jäävad sündmuste senise arengu jätkudes veel aastateks meie piiri taga koroonat levitama.
Venemaa otsib praegu intensiivselt võimalusi Sputnikut välismail toota, sest kodus ei suudeta. Ilmselgelt peab ta hakkama mingit vaktsiini kiiresti Venemaale importima. Kremli propagandatrikkide suhtes Lääne inimestega võrreldes märksa immuunsemad venelased tunduvad igatahes pigem eelistavat justnimelt neid paljukirutud Lääne vaktsiine. See lugu meenutab taas külma sõda, kus Moskva rääkis kõvahäälselt viljaabist arengumaadele samal ajal Kanadast ja USA-st nisu importides, et kohapealset toidupuudust leevendada.
Sputnikul on väljavaade aga saada uueks Polzunovi aurumasinaks, mis küll võib-olla töötas ja oli esimene, aga roostetas kuuri alla samal ajal kui vilja peksti Watti masinatega. Ka Venemaal.