Ene Kaups: muutused parendavad Eesti ettevõtluskeskkonda (Järva Teataja)

Arvamus
|
17.06.2008

Riigikogu on vastu võtnud seadusemuudatused, mis parendavad Eesti ettevõtluskeskkonda – ettevõtete asutamine, aruannete esitamine ning teabe edastamine ja saamine lihtsustuvad ja kiirenevad.

Riigikogu on vastu võtnud seadusemuudatused, mis parendavad Eesti ettevõtluskeskkonda – ettevõtete asutamine, aruannete esitamine ning teabe edastamine ja saamine lihtsustuvad ja kiirenevad.

Uus tehniline lahendus aitab lihtsustada juriidilise isiku asutamisega seotud toiminguid. Tekib võimalus avad asutatava äriühingu nimele konto otse äriregistri ettevõtjaportaali (https://ettevotjaportaal.rik.ee/) või notari vahendusel.

Ettevõtjana alustamine nõuab arvutit ja ID-kaarti

Enam pole vaja äriühingu asutamisel rahalise sissemakse tegemiseks pangakontorisse minna või kasutada kohtu deposiitkontot.

Stardikonto avamise tehniline eeldus äriregistri ettevõtjaportaali kaudu on vaid, et asutajate andmed edastataks pangale ja nende isikute tuvastamine kulgeb elektrooniliselt.

Ettevõtjana alustamine nõuab seega ainult arvuti, internetiühenduse, ID-kaardi ja kaardilugeja olemasolu.

Pangakontorisse peab ühingu esindaja minema alles siis, kui on soov stardikontole kantud raha käsutama hakata. Pärast arvelduslepingu sõlmimist pangas on konto avatud ja käsutamiseks vaba. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või Euroopa äriühingu asutamine käib notariaalses vormis, võivad asutajad volitada ka notarit stardikontot avama.

Aastal 2010 esitavad kõik äriühingud oma majandusaasta aruande äriregistrile elektrooniliselt.

Isikud, kes majandusaasta aruannet elektrooniliselt esitada siiski ei saa, näiteks puudub ID-kaart, saavad aruande esitada notari vahendusel.

Kinnitatud aruande ja sellele seaduse kohaselt lisatavad dokumendid võib notarile edastada elektrooniliselt või paberil.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruanded pole avalikud. Ka ühingute aastaaruanded esitatakse alates 2010. aastast Maksu- ja Tolliameti asemel äriregistrile.

Aruanded laekuvad elektrooniliselt, mis võimaldab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmeid jooksvalt uuendada, mittetegutsevad ühingud registrist kustutada ja aruanded avalikkusele kiiresti kättesaadavaks teha.

Praegu on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris üle 26 000 mittetulundusühingu. Seadusemuudatus ei too mittetulundusühingutele kaasa lisakohustusi, sest kehtiva korra kohaselt on neil ka majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustus.

Ka füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine koondatakse äriregistrisse. Lisaks on võimalus äriregistrisse kanda andmed füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, hooajalise ja ajutise tegevuse peatamise kohta.

Ette nähakse maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate ümberregistreerimine äriregistrisse nende avalduse alusel 2009. aasta jooksul (01.01–31.12.2009) riigilõivuvabalt.

Muudatused vähendavad bürokraatiat

Alates 2007. aastast ei kanta ettevõtja tegevusalasid enam registrikaardile. Kehtiva korra kohaselt saab registrit pidav kohus äriühingu põhitegevusala andmed majandusaasta aruandest. Tegevusaruandes kirjeldatakse seniseid ja jooksvasse majandusaastasse kavandatud uusi tegevusvaldkondi.

Raamatupidamisseadus muutus selliselt, et andmeid ettevõtte kuni kümne suurema tegevusala kohta müügitulu põhjal ei pea esitama enam raamatupidamise aastaaruande, vaid eraldi majandusaasta aruande lisana. See seadusesäte kohaldub aruandeaegadele, mis algasid 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

See tagab äriregistrile teabe kiire leidmise ja töötlemise. Need muudatused peaksid aitama kaasa bürokraatia vähendamisele, e-võimaluste arendamisele ja Eesti majanduse kiire kasvu taastamisele.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt