Ene Kaups: pensionisüsteemi usaldusväärsusest (Meie Maa)

Euroopa rahvastik vananeb. Ka Eesti on olukorra ees, kus ühe töötava inimese kohta tuleb üha enam pensioniealisi. Pensioni­de süsteemi eesmärk on tagada meile väärikas vanaduspõlv, pakkudes pensionieas riiklikule pensionile täiendavat sissetulekut. 2002. aasta 1. juulist alates oli soovijatel võimalus teha sissemakseid enda poolt valitud pensionifondidesse. Seaduse kohaselt on kogumispensioniga liitumine kohustuslik kõigile 1983. aastal ja hiljem sündi­nuile. Riik on seejuures partner kõigile pensionifondidesse sis­semaksete tegijaile.

Täna kehtiv sammastega pensionisüsteem on mõeldud olukorda tulevikus leevendama selle läbi, ei iga tööeas inime­ne kogub pensioni ise, makstes aastate jooksul oma töötasust osa pensionifondi, millele riik omalt poolt kahekordse osa juurde maksab.

Täiendava kogumispensioni sambaga liitumine on igaühe enda vaba valik, kas pensio­nieas ka kolmandast sambast pensionilisa saada. Pensionilisa suurus aga ei sõltu ainult sisse­maksete suurusest, vaid sõltub ka sellest, millise fondi käsuks me oleme otsustanud, kui suu­red on fondi haldustasud, toot­lus ja muud tingimused.

Olukorras, kus täiendavaks eelarvekärpeks on vaja teha väga valusaid otsuseid, on arut­luse all olnud võimalus ajutiselt lõpetada riigipoolsed sisse­maksed kohustuslikku pensionikindlustusse. Praeguseks on ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille kohaselt peatatakse maksed pensioni­fondidesse selle aasta 1. juunist. 2011. aastal taastatakse maksed osaliselt ja 2012. aastast peaks riik olema valmis panustama jälle samas määras kui täna või majanduskasvu tingimus­tes enamgi. Töötajad võivad riigi maksepuhkuse ajaks sa­muti maksetest loobuda, mak­seid jätkata või kaaluda veel erinevaid võimalusi. Näiteks suunata praegu teise sambasse makstav summa või rohkemgi kolmandasse sambasse, loobu­da maksetest ja säästetud raha ise investeerida või suurendada tarbimist ja raha ära kulutada, makstes nii ka rohkem eelar­vesse kogunevat käibe- ja akt­siisimaksu. Viimast ei soovita ma küll teha – pensioni kogumine on pikaajaline tegevus ja täna tarbitust vaevalt et heaolu pensionieas kasvab.

Riigipoolsete maksete peata­mise kavale on palju vastuväi­teid: riik rikub lepingut, loobub oma seadusejärgse kohustuse täitmisest, mille tagajärjel kaob usaldusväärsus ja tulevased pensionärid kaotavad pensioni suuruses. Arvan, et usaldus on kadumas pigem rahaturgude kriisi ja fondivalitsejate tegevu­se tõttu kui maksete ajutise pea­tamise tõttu. Pensionisammaste süsteem on hea ja vajalik rah­vastiku vananemise tingimus­tes, kuid kahtlemata saab iga süsteemi paremaks muuta.

Loodan, et lootus ja usaldus ei kao ja me suudame käitu­da säästlikult, saastes ka pensionieaks. Pingutama peame tulevase majanduskasvu kiire saabumise nimel kõik.