Kevadel valitud riigikogu koosseisu igapäevane töö on kenasti käivitunud, ehkki mõnikord jäänud ühiskonnas päevakajalisemate teemade varju.
Tartu Postimees, 26.10.2007
Kevadel valitud riigikogu koosseisu igapäevane töö on kenasti käivitunud, ehkki mõnikord jäänud ühiskonnas päevakajalisemate teemade varju.
Kinnisvarahindade ja pronkssõduri liikumine on nii kodanikele kui ka meediale märksa põnevam teema kui võimalikud muudatused elektroonilise side seaduses või Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemine.
Aga just selliseid õigusakte riigikogu ja tema majanduskomisjon, mille liige mina olen, oma igapäevatöös menetleb.
Eestil läheb väga hästi. Tundub uskumatu, et alles viisteist aastat tagasi tehtud rahareformiga vahetati igaühele rublade vastu 150 krooni ehk veidi alla 10 euro! Polnud just palju iseseisva turumajandusliku elu alustamiseks, kuid tänaseks oleme oma sissetulekutes möödunud juba nii Portugalist kui Maltast.
Elame murelikult kaasa arengumaadele, kus inimeste palk on üks dollar päevas. Kuid meenutagem, et rahareformi järel said isegi ülikooli professorid Eestis palka 300 krooni kuus ehk vähem kui dollari päevas. Nüüdne Eesti teadus on tugev osa maailma teadusest ja teadlaste palgatase võimaldab arukat äraelamist.
Meie edu tagatiseks on olnud lihtne maksusüsteem ja järjekindlus seadusandluses. Ehk teisisõnu pole iga uus riigikogu ja valitsus tormanud senitehtut pea peale pöörama. Nii kodanikud kui ka ettevõtjad hindavad keskkonna püsivust. Iga inimene eeldab, et ka homme oleks tööd, et toimiksid kool, teater ja ühistransport. Iga ettevõtja eeldab, et maksusüsteem toetab ka homme tema investeeringuid inimestesse ja tehnoloogiasse.
Sellest tulenevad ka riigikogu ees seisvad peamised ülesanded.
Populismi tõrjumine
Riigikogu esmane ülesanne Eesti kiiresti arenevas majanduses on muuta seadused täpsemaks ja ajakohasemaks. Igapäevane elu on mitmetes valdkondades tekitanud pudelikaelu, vahel aga lausa umbsõlmi, mida tuleb laiendada ja harutada.
Eesti on hästi arenenud e-riik, kus internetti kasutab igapäevaselt juba üle 60% elanikest. Aga kui me tahame internetti kasutada enamaks kui oma kirjade ja ajalehtede võrguväljaannete lugemiseks, siis peame oma seadusi pidevalt kohandama elektroonilise kaubanduse ja teenuste soravaks toimimiseks ning sellega kaasneva andmete kaitse osas.
Silmas peame pidama ka Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid võimalusi, et tagada kõigile Euroopa kodanikele ja ettevõtetele võrdne kohtlemine Eestis. Loomulikult ootame samasugust kohtlemist Eesti kodanike ja ettevõtjate suhtes teistelt liikmesriikidelt.
Hoogne majanduskasv, hüppeliselt kasvavad eelarvetulud ja näiline heaolu tekitavad mitmetes poliitikutes soovi nii majandust kui olmet rohkem reguleerida. Mingitel seletamatutel asjaoludel kerkib headel aastatel esile poliittegelasi, kes arvavad, et ainult nemad teavad, millal, kus ja kui palju on inimestel vaja veini osta või piknikut pidada.
Piirangusoovid võivad esmapilgul näida südamevalust kantud. Ometi viib nende jõustamine paratamatult olukorrani, kus poliitikud võtavad rahva suhtes hoolitseva isa rolli. Ja majandust ning igapäevaelu ei asu seejärel juhtima mitte tarbijate eelistused ja konkurents ettevõtluses, vaid keegi, kes arvab teadvat tõde.
Riigikogu on oma esimeste töökuude jooksul olnud sunnitud tagasi saatma kümneid populismist nõretavaid eelnõusid märksõnadega keelata, piirata, karmistada. Nii on riigikogu teiseks ülesandeks kujunenud võitlus populismi ja mõttetute piirangutega vaba konkurentsi ja toimiva turumajanduse säilitamise nimel.
Mulle ei meeldi vali kord, mida jõustatakse kumminuiade, totaalse kontrolli ja lõpmatute piirangutega. Mulle meeldib arukas ja leebe kord, kus inimesed kehtestatud reeglitest ise kasu saavad. Kus kodanikud maksavad makse teadmisega, et saavad selle raha tagasi laste hea hariduse või korralike teede kaudu.
Tundes hästi tartlasi ja Tartu ettevõtlust, esitan ma iga seaduseelnõu lugedes endale järgmised küsimused. Kas see on kasulik tartlastele, Tartu ettevõtetele ja Tartu elukeskkonnale? Mida sellise eelnõu seaduseks muutmine meile Tartus paremaks muudab?
Väljakutsed Tartule
Nendele lihtsatele küsimustele vastamine, tuleviku ja muutuste ettekujutamine aitab vältida rumalusi ja vigu, mida ministeeriumidest riigikogusse saabuvatesse seadus- eelnõudesse satub. Vigade põhjuseks on kiirustamine, Euroopa Liidu regulatsioonide mõtestamata rakendamine, aga tihti ka lihtsalt teadmatus tegelikus elus toimuvast.
Riigikogu peab olema ja on viimaseks filtriks ametkondade ja tegeliku elu vahel. Ja Tartust valitud riigikogu liikmed peavad seisma oma kodulinna võtmeküsimuste lahendamise eest.
Tartu koolide varustamine moodsate multimeediaseadmetega saab olla riigi ja linna ühine mure, sest Tartu koolides õpib väga palju lapsi väljastpoolt Tartu linna.
Sõpruse silla põhjalik uuendamine ja Ringtee silla ehitus aitab kaasa mitte ainult tartlaste, vaid terve Lõuna-Eesti liiklusküsimuste lahendamisele. Seetõttu asuvad linn ja riik neid küsimusi koos lahendama.
Ükskõik millise lennuga Tallinnas maandudes näen ma vähemalt viit tartlast, kellest vähemalt üks minult küsib, millal algavad liinilennud Tartusse. Alanud Ülenurme lennuvälja uuendamise järel saab see loodetavasti ka teoks.
Meie ees on hiiglaslik väljakutse jõuda viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkaima riigi sekka. Õnnelikuks ja rikkaks ei tee meid ei partei ega valitsus, vaid me ise.
Ootan teie mõtteid ja ettepanekuid riigikogule Eesti ja Tartu elu edendamiseks. Sest kui keegi võiks pretendeerida tõe teadmisele, siis on see vaba rahvas.