Hanno Pevkur: kohtud ja prokuratuur ei ole protsesside venimises süüdi (EPL Online)

Arvamus
|
Hanno Pevkur
|
23.01.2008

Statistika kohtuasjade pikkuse kohta on viimastel aastatel näidanud lühenemise tendentsi, kuid on asju, mis venivad erinevatel põhjustel.

Statistika kohtuasjade pikkuse kohta on viimastel aastatel näidanud lühenemise tendentsi, kuid on asju, mis venivad erinevatel põhjustel. Põhjustel, mis on tingitud pigem meie seadustest kui kohtu või prokuratuuri tööst.

Peamine probleem, ehk kriminaalasjade erinev menetlusaeg kohtus, peaks hakkama lähemas tulevikus päris kiiresti muutuma, kuna justiitsministeerium on ette valmistamas seadusemuudatust, mille kohaselt hakataks kriminaalasja menetlemist kohtus käsitlema kui katkematut protsessi.

Ehk kui asi arutusele võetakse, menetletakse see ka ilma pausideta lõpuni. See on siiski pigem mõningate kriminaalasjade probleem ja kindlasti mitte üldine mureküsimus. On ju lisaks viimasel ajal toodud kriminaalmenetlusse ka sellised võimalused nagu kiirmenetlus (rahvasuus: turbomenetlus) või kokkuleppemenetlus.

Raske on öelda, mida ühiskond ootab. Mina usun, et ühiskond ei vaja kindlasti iga hinna eest süüdimõistmist. See võib ju viia selleni, et kohtu usaldusväärsus hoopis langeb, kuna „tulemus on ette teada“ ja see tähendab, et kohus ei saa vabalt kõike asjaolusid hinnata.

Kui mõelda, mida rahva õiglustunne vajab, siis usun, et see on õiglane kohtuotsus. Ehk teisisõnu kohus peab oma tööd tegema õiglaselt, aga vastavalt kirjapandud õigusele.

Juhul kui kirja pandud õigus annab võimaluse tõlgendada seda väga laialt ja kohtule suudab üks või teine pool oma seisukoha paremini ära tõendada, siis saabki kohus teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse.

Peamiseks põhjuseks, miks rahvale on tekkinud selline kuvand, et kui süüdi ei mõisteta, siis kohus ei saa tööga hakkama on minu hinnangul selles, et mõned üksikud avalikkuses rohkem kajastatud protsessid ei ole viinud üldse lahendini või viinud isikute õigeksmõistva lahendini.

Ei tohiks küll hukka mõista kohtunikku selle eest, et tema teeb oma otsuse vastavalt esitatud materjalidele ja kui ka kaitsja on olnud piisavalt tubli, kaitstes oma kliendi huvisid seaduses toodud vahendite piires, mis viib õigeksmõistva otsuseni, siis sellisel juhul ei ole küll otstarbekas süüdistada kedagi sellises tulemuses.

Liiatigi on alati võimalus otsus edasi kaevata ja kui ka riigikohus on oma seisukoha öelnud, siis seda tuleb ka austada.

 

Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt