Hanno Pevkur: lisaeelarve ravib viiruse käes kannatanud majandust

Arvamus
|
Hanno Pevkur
|
21.04.2021

Riigikogu võttis eelmisel kolmapäeval vastu 641 miljoni eurose lisaeelarve, et pakkuda leevendust teravas viirusekriisis pihta saanud majandusele. Kui me kõik koos aprillikuu raskused vastu peame, saame juba mais loodetavasti hakata liikuma tagasi normaalsema elurütmi poole. Juba praegu paistab tunneli lõpus heledam valgus!

Loomulikult on lisaeelarve kõige olulisem osa tugi meditsiinisüsteemile. Briti tüve tõttu ootamatult kiiresti kasvama hakanud nakatumisnumbrid panid meie haiglad tõsiselt proovile, aga praegu paistab, et tuleme selle väljakutsega toime. Samas pole eelmistest aastatest erilisi reserve alles jäänud, mistõttu tuli meditsiinisüsteemi erakordselt toetada kokku 130 miljoni euroga. Kuigi igapäevaste nakatumisnumbrite arvud on viimastel päevadel korralikult allapoole tulnud, on koormus meie meditsiinisüsteemile jätkuvalt väga suur ja haiglates koroonaviirusega väga palju inimesi.

Meie kõigi käitumisest järgmiste nädalate jooksul sõltub, kas saame piiranguid vähendada. Kui me oleme vastutustundlikud ja teeme kõik, et viiruse levikut peatada, pääseme suveks tagasi normaalsusesse, aga päästame ka reaalseid elusid. Kuigi viirus levib ühiskonnas kõigi gruppide seas, on haiglasse sattunutest suurem osa siiski riskigruppide esindajad – eakad ja kaasuvate haigustega inimesed.

Just riskigruppidele on praegu esmajärjekorras suunatud vaktsineerimine. Uuringud näitavad, et kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid hoiavad efektiivselt ära rasked haigestumis- ja surmajuhtumid ning vähendavad võimalust koroonaviirusega nakatuda oluliselt. Seega, kui teie arst pakub teile võimalust vaktsineerida, võtke see kindlasti vastu!

Tuleb aga tunnistada, et ka vaktsineerimise korraldamine vajas lisaeelarvest täiendavat rahastust, et Eestisse jõudvad üha rohkemad vaktsiiniannused saaksid kiiresti inimeste õlgadesse süstitud. Hoolimata selle protsessi keerukusest ja vaktsiinitarnetebakindlusest, on vaktsineerimiskorraldus tänaseks saanud hoo sisse. Maikuuks peaksime saama riskigrupid vaktsineeritud ja liikuma edasi juba kõigi inimeste suurvaktsineerimisega. Valitsus on lubanud, et selles valdkonnas raha ei loeta, sest lõplik väljapääs nii tervise- kui majanduskriisist on ainult piisav hulk COVID-19 vastu immuunseid inimesi.

Majanduskriisist rääkides jõuame ka lisaeelarve teise eesmärgini: anda riigi lukku keeramisest mõjutatud sektoritele nii palju toetust, et riigi majandus oleks piirangute leevenedes võimeline startima nagu hästi õlitatud muruniiduk. Selleks pakub valitsus üle poole oma käibest kaotanud ettevõtetele taas palgatoetust, samuti on uksed sulgema pidanud ettevõtjatel võimalik hüvitada osa püsikuludest. Eraldi toetatakse kultuurisektorit 36 miljoni euroga ning toitlustuse, majutuse, spaade tugipakett on 25 miljonit eurot. 

Toetust saavad ka kohalikud omavalitsused, kellel on seoses kriisi lahendamisega tekkinud erakorralisi kulusid. Samuti saab eraldatud 46st miljonist teha investeeringuid viiruse tulevase leviku piiramiseks, näiteks korrastada koolide ventilatsioonisüsteeme. 

Eraldi tahan välja tuua toetuse vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mida veab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ilmselt on piirangud meie kõigi igapäevaelu tugevalt mõjutanud ja uuringud näitavad, et depressiooni ja muude probleemidega silmitsi seisvate inimeste arv on paraku kasvanud. Lisaeelarvega toetatakse eelkõige eesliinitöötajate ja laste vaimset tervist, aga ükskõik kes meist võib nende muredega ühel hetkel vastakuti olla. Kui see peaks juhtuma, ärge jääge oma murega üksi, vaid otsige kindlasti abi näiteks peaasi.ee lehelt!

Mul on hea meel, et lisaeelarve pole seekord luksuslik pakett poliitiliste prioriteetide rahastamiseks, vaid just kõige rohkem abi vajavatele sektoritele suunatud leevendus. Selle maht on neli korda väiksem, kui eelmisel aastal ning kõik meetmed on kiiresti rakendatavad, ajutised ja sihitud seda enim vajavatele gruppidele. Lisaks praegustele saame kasutusele võtta need meetmed, mis eelmise valitsuse ajal ei käivitunud, näiteks 180 miljonit KREDEXist välja andmata jäänud laene.

Siiski tuleb meeles pidada, et lisaeelarve meetmed käivituvad laenuraha toel ja ühel päeval tuleb see laen ka tagasi maksta. Pikas plaanis ei saa riik majandust laenurahaga vedada nagu ka parun Münchausenil pole ennast võimalik iseenda patsist soost välja tõsta. Aga lühiajalise hetketoetuse saame me anda ja seetõttu on hea uudis, et lisaeelarve on vastu võetud ja raha jõuab abivajajatele kohale.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt