Statistika näitab pankrotti minevate ettevõtjate armutut kasvu. Samuti on korduvalt kuulda olnud ettevõtjate suust juttu, kus sooviks äri ümber korraldada ja jätkata oma tegevust ilma ettevõtet likvideerimata.
Statistika näitab pankrotti minevate ettevõtjate armutut kasvu. Samuti on korduvalt kuulda olnud ettevõtjate suust juttu, kus sooviks äri ümber korraldada ja jätkata oma tegevust ilma ettevõtet likvideerimata. Siiani puudus Eesti õiguskorras instrument selliseks toimimiseks. On küll kompromiss, kuid see pole olnud piisavalt tõhus – kahel aastal on jäänud kompromisside arv alla kümne. Lähiajal jõustuv saneerimisseadus kõrvaldab selle puuduse.
Seaduse eesmärk on kujundada normid, mis võimaldavad isikul, keda on tabanud või tabamas majandusraskused, mille ületamine abinõude rakendamisel on tõenäoline, saada kaitset võlausaldajate nõuete eest ja sel viisil säilitada ettevõtte majanduslik terviklikkus ja jätkata selle tegevust.
Olulisim on kahtlemata see, et saneerimismenetluse algatamine on ettevõtja enda otsustada ja seda saab algatada, kui ettevõttel on tekkinud küll majandusraskused, aga veel mitte makseraskused. Saneerimisavalduses esitab ettevõtja kohtule selgituse raskuste tekkimisest ja põhjendab, miks vajab ettevõte saneerimist ja kas pärast seda on võimalik selle jätkusuutlik majandamine.
Kui kohus peab ettevõtja seletust arvestatavaks, määrab ta saneerimisnõustaja, kes koostab saneerimiskava, annab nõu ja kontrollib saneeritava tegevust. Kavas tuleb ette näha, mis abinõusid võetakse tarvitusele makseraskuste ületamiseks ja kui pika aja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded.
Menetlus toimub võlausaldajate kontrolli all. Kui nemad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see kohtule. Kui nad aga mingil põhjusel ei ole nõus kavaga, laseb kohus teha majandusliku analüüsi, seejärel otsustab kinnitamise.
Selline on seaduse formaaljuriidiline pool. Lisaks saneerimise kirjeldamisele kannab seadus aga ka palju tähtsamat eesmärki, milleks on majanduse jätkusuutlikkus ja ka selge rahaline kokkuhoid. Näiteks jõudsid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna inimesed seda seadust lugedes järelduseni, et Eesti keskmine saneerimiskõlblik ettevõte on mõne töötajaga väikeettevõte, mille bilansimaht ja müügitulu jäävad mõne miljoni krooni piiresse.
Saneerimismenetluse rakendamisega on eeldatavalt võimalik säilitada aastas kuni 800 töökohta. Riigi jaoks on positiivne ka otsene majanduslik mõju – kuni 70 miljonit krooni aastas. Lisanduvad kaudsed mõjud, nt kohtute töökoormuse vähenemine, töökohtade säilitamine maal, abirahasüsteemide koormatuse vältimine jms, mida on keeruline rahaliselt mõõta. Isegi konservatiivse kalkulatsiooni järgi on riigi aastane otsene võit vähemalt 20 miljonit krooni.
Jääb loota, et ettevõtjad võtavad uue ettevõtluse säilitamise võimaluse omaks ja kasutavad seda julgelt.