1995. aasta – 8,9 miljardit krooni. 2000. aasta – 28 miljardit krooni. 2007. aasta – 76 miljardit krooni. Selline on olnud riigieelarve mahu kasv viimase tosina aasta jooksul.
Vooremaa, Meie Maa, Valgamaalane, Nädaline, 06.01.2007
1995. aasta – 8,9 miljardit krooni
2000. aasta – 28 miljardit krooni
2007. aasta – 76 miljardit krooni
Selline on olnud riigieelarve mahu kasv viimase tosina aasta jooksul. Selle eelduseks on olnud Eesti majanduse kasv, mis oli 4,5% 1995. aastal, 8% 2000. aastal, 10,5% 2005. aastal ja 2006. aastal umbes 11,5%. Euroopa Liidus on need parimad näitajad. Selliselt jätkates oleme elatustaseme poolest möödumas Ungarist ja Maltast ning tänavu jõuame järele Portugalile.
Maksumaksja on hakanud aru saama maksude maksmise mõistlikkusest ja maksuamet on osanud seda protsessi tulemuslikult mõjutada. Tänu sellele on Eesti riigi rahandus tänaseks paremas seisus kui kunagi varem. Need otsused, mis tehti rahandusministrite Heiki Kranichi ja Siim Kallase ajal, on head vilja kandnud.
Alanud aasta eelarvel on eeldusi parandada Eesti riigi rahanduse seisu veelgi, prognoosides stabiilsemat majanduskasvu 7-8% piires. Kiire majanduskasvuga on kaasas käinud arvestatav palgatõus ja tööpuudus on taasiseseisvumisaja madalamal tasemel. Paljudel inimestel on töökohad Euroopa Liidus. Keskmine palk on täna umbes 10 000 krooni. Hea eelarvetulude kasv võimaldab vähendada ka valit-sussektori võlakoormust, vaatamata sellele, et see on suhteliselt väiksemaid Euroopa Liidus.
Eelarve planeerimisel on arvestatud ka olemasolevate riskidega. Kiire majanduskasv on suurendanud jooksevkonto puudujääki ja inflatsioon on kiirenenud. Eraisikute laenukoormus on võrreldav naabritega Soomes. Täna ei ole Eesti enam odava tööjõuga riik, mistõttu tuleb arvestada välisinvesteeringute vähenemisega. Nende riskide vastu aitab ainult tugev eelarvepoliitika, mis on valitsuse otsustada.
Tänavuse aasta riigieelarve on kiireima kasvuga ja kõige aegade suurim eelarve Eesti riigis. Esimest korda saame rääkida ülejäägiga eelarvest – tulud on umbes ühe miljardi võrra suuremad kui kulud. Võrreldes 2006. aasta eelarvega on tulud kasvanud 23% ja kulud 21%. Välisabi suuruseks on 8,5 miljardit krooni, see on 11% eelarve mahust.
Peaminister Andrus Ansipi valitsuse eesmärk on tugeva majanduse abil saadud raha kasutada inimeste heaolu suurendamiseks. Valitsuse prioriteetid on haritud ja tegus rahvas, sisejulgeolek, piirkondade tasakaalustatud areng.
Inimese jaoks on parim, kui raha jääb vahetult rohkem tema enda kätte. Tänavu on üksikisiku tulumaksumäär 22%. See on 1% võrra vähem kui mullu, seega jääb inimestele 800 miljonit krooni rohkem kätte.
Tänavuse aasta eelarves on saanud lahenduse mullu probleemsed olnud valdkonnad. Haridusvaldkonna eelarve suureneb 1,4 miljardit krooni ehk 20%. Tänu heale maksude laekumisele suureneb haigekassa eelarve 1,75 miljardit krooni. Riikliku sotsiaalhoolekande eelarve on 22% võrra suurem kui möödunud aastal. Keskmine pension suureneb 3500 kroonini.
Tänu heale majanduskasvule on pensionifondi reservi suurendatud selliselt, et 2010.-2011. aastani pensionide väljamaksmisega probleeme ei tule. Siinjuures on arvestatud ka iga-aastase pensioni tõusuga. Suurendatud on mitmeid toetusi. Tänavu on töötu abiraha enam kui kaks korda suurem, olles 1000 krooni kuus.
Sisejulgeoleku tagajate palgakasv on peaaegu kõigis valdkondades. Palgad tõusevad politseinikel, päästeametnikel, piirivalvuritel, maksu- ja tolliametnikel ning vangivalvuritel. Politseinikel, kelle tööks on vahetu tegevus turvalisuse tagamisel, tõuseb palk kuni 47%, teistel vähem. Selline diferentseerimine iseloomustab väga selgelt nii-nimetatud õhukese riigi eeliseid võrreldes raha lausjagamisega. Õhukest riiki iseloomustab raha efektiivne kasutus, niinimetatud paksu riigi puhul soodustame aga raha raiskamist. Kaitseministeerium on oma eelarve kaitsmisel tubli edu saavutanud. Ligi 40% eelarvemahu juurdekasv lubab sama suurelt ka sõjaväelaste palku tõsta.
Põllumajandustootjate igat sorti toetused suurenevad kokku umbes 42% eelmise aastaga võrreldes.
Kuigi kohalike omavalitsuste oma eelarved kasvavad nagu riigi omagi jõudsalt, suurendatakse ka tänavu tasandusfondi, et kindlustada nõrgemate omavalitsuste stabiilset arengut.
Stabiliseerimisfondis on praegu ligi 6 miljardit krooni. Hea on raskematel aegadel, kui on olemas koht, kust raha võtta.
Algaval aastal soovin jätkuvat konservatiivset eelarve koostamist nii praegusele kui ka märtsis tööle asuvale uuele valitsusele.