Igor Gräzin: Eesti segasummamajandus (Õhtuleht)

Arvamus
|
28.11.2008

Oh seda majandusministrit, va vembumeest, nagu ta meil on.

Oh seda majandusministrit, va vembumeest, nagu ta meil on. Tema lausung sellest, et Estonian Airi (edaspidi: EA) peaks rahasüstiga toibutama, oli küllap mõeldud naljana, sest EV majandusministrile ei tohiks selline mõte tõsiselt pähe tulla mitte kunagi. (Eesti NSV omale aga mõnikord saab.)

Asi pole EA firmas kui niisuguses, vaid riigi põhimõttelises võimetuses juhtida seda- ja teistlaadseid firmasid. Eesti Raudteed, Eesti Posti vms. Ja et vältida solvanguid: kõiki neid idiootsesse olukorda seatud firmasid juhitakse hästi ja tublilt, nende olemusele vastavalt, seega siis – veidi totakalt.

Kyckametsan Air?

Mul on üks vana poolteaduslik artikkel («NATO Conversion Strategies’ Management’is», 1995), kus ma näitasin, et nõukogude piimakombinaadi direktor (Ilmar Ulp) ja USA allveelaeva komandör (laevastikukapten Charlie Crowe) juhtisid oma asutusi täpselt ühtemoodi – sest mõlemad ettevõtted (s.t allveelaev ja piimakombinaat) olid täpselt ühtemoodi sotsialistlikud. Üldjuhul pole inimesed siiski lollid, küll aga panevad lollid ülemused ja süsteemid neid vastavalt käituma.

Härra Parts järsku ei märganud, et EA olukord on – skisofreenia, (juriidilise) isiksuse kahestumine. Ühelt poolt peab EA ots otsaga kokku tulema, kulude pealt säästma, maanduma halbadel aegadel halbadesse kohtadesse (ümberistumised on uskumatult keerulised), hoidma kokku lennukite, komponentide ja kvalifikatsiooni pealt, isegi süüa andma ainult lisaraha eest. Ja ajalehtigi andma nüüd venekeelseid ja vanu… Ühesõnaga: kuradi raskel turul tuleb tal opereerida odavlennufirma karmide reeglite järgi. Teiselt poolt aga kohustab rahvusliku õhukompanii staatus (ikkagi Estonian, mitte Nuustacu või Kyckametsan Air!) teda välja pingutama kulusid, mis pole majanduslikult parimad ja otstarbekad. Ühesõnaga: raiskama.

Kui võtta EA riigi ülalpidamisele, siis saaksime tagasi selle briljantse lennufirma, millena me teda 10 aastat tagasi tundsime. Kui me võtaksime temalt ära poolriiklikud pretensioonid (s.h vajaduse toetada Tallinna lennujaama) ja nimetuse «Estonian», siis saaksime nende pilootide, tehnikute, pardasaatjate ja juhtidega kindlasti end lahedasse kasumisse viiva erafirma: kas eraldi või kellegi «tütrena». Kui riigi majandusminister enam oma keelt sinna vahele ei topiks, siis tõstaks EA enda kõrgustesse nii või naa: kas äri- või rahvusfirmana, aga olles mõlemat koos, on tal ees pikk tee igavikku ja saatjaks väga kurba muusikat mängiv orkester…

EA pole juhus. Muide, mäletan majandusminister Edgar Savisaare mehesõna riigikogu majanduskomisjonis mõne aasta eest, kui ta kindlalt lubas EA rahule jätta vastuseks raudtee natsionaliseerimise eest. Seega: Savisaare silmis oli EA liberaliseerimine tema poolt vaadatuna vastuteene, mille Juhan on valmis ära tegema asja ees teist taha! Ja kuigi Savisaar viis raudtee nahkakeeramise ellu (nn transiidikadumise itk on Savisaare šamaaniloits iseenda närvide rahustamiseks), jäeti eestiliku EA saatus virelema. Mis Moskvast vaadatuna polegi just halvim tulemus.

Piimakombinaat ja allveelaev

Alles äsja oli juttu Eesti Postist seoses selle tahtmisega hakata äritsema SMS-laenufirmadega kambakesi. Sama probleem: EP kas pidanuks saama kõik talle vajaliku kuni viimse sendini riigilt või vastupidi – kaduma kui rahvuslik postiteenus ja hakkama ajama normaalset (s.t ka SMSi-vaba, ausat) äri. Aga nüüd jälle: ühest küljest pole posti kandmine nagu eriti kasulik, teisalt jälle: päris kandmata nagu kah ei saa jätta – ollakse ju riiklik firma.

Kolmas näide – RMKd. Sama skisoidsus: ühelt poolt peaks mets tootma, teiselt poolt aga jälle – teda peaks nagu hoidma kah.

Kas ehk keegi mäletab dispuuti, mis ajab Delfi harja punaseks veel nüüdki: miks istuvad riigikogu liikmed äriettevõtete nõukogudes? Aga just sellepärast istuvadki, et need ettevõtted on ühtmoodi justkui äri, aga teisalt – ega eriti ole kah… vaid riiklik ettevõte. Ja kuna riigi riiklikud huvid ei lange puhaste ärihuvidega kokku, siis tuleb neid ebaärilisi huve ettevõtete nõukogudes esindada. Kusjuures puht alluva lihtametniku tasemest jääb väheks.

…Ah et mis see oli, mida kapten Crowe ja direktor Ulp ühtemoodi tegid? Nad värvisid aastalõppudel üle seinu ja parandasid purukorras masinaid sellepärast, et saaks madrustele ja töölistele preemiat maksta ja materjalid ära kulutada, sest kui jätad selle aasta raha sel aastal kulutamata, siis võtavad vastavalt Pentagon ja piimatööstuse ministeerium selle sinu järgmise aasta eelarvest maha.

Lõpumärkus. Riigi- ja äriasjade segiajamise kahjulikkust mõisteti isegi sügaval stagnaajal. Riiklikke lennundusfunktsioone teostas NSVL Tsiviillennunduse Ministeerium (nn GVF) ja raha teenis AS Aeroflot, kusjuures mõlemad asutused paiknesid Leningradi prospektil ühes majas ja neis mõlemas töötasid akuraat samad inimesed.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt