Kuna Toru – suure algustähega – tähendab meile täna eeskätt Nord Streami gaasijuhet Venemaalt Saksamaale läbi Eesti territoriaalvete, siis kasutan ma seda sõna väikese algustähega.
SL Õhtuleht, 26.09.2007
Kuna Toru – suure algustähega – tähendab meile täna eeskätt Nord Streami gaasijuhet Venemaalt Saksamaale läbi Eesti territoriaalvete, siis kasutan ma seda sõna väikese algustähega.
Too Suur Toru koos Vene allveelaevastiku ja ristlejatega Aegna taga on kauge tuleviku, isegi unelmate muusika, aga väiksemaid torusid jookseb läbi Eesti juba täna ja ka nendes toimub huvitavaid asju.
Ma ei ütlegi täna miskit teadmata asja, ainult vahe on selles, et nüüd on senised aimdused jõudnud trükisõnasse ja arvutitemaailma ja pusletükid hakkavad klappima.
Gaas tuleb vasakult
Niisiis. 2006. aastal tarbiti Eesti Gaasi aastaaruande kohaselt maagaasi Eestis kokku 1 miljard kuupmeetrit. Samas eksportis Gazprom (monopol, ainutootja Venemaal) Eesti Gaasile vaid 0,7 miljardit – seega on 0,3 miljardit kusagile kadunud. Seda olukorras, kus peale Gazpromi mitte keegi gaasi Venemaalt välja viia ei tohi.
Seega on olemas firma X, kes saab Venemaa gaasi ja kes ei ole Eesti Gaas. Olgu. Ärme oleme armukadedad.
Kuid loo teeb pikantseks see, et kui Eesti Gaasile oli Gazpromi hind 138 dollarit 1000 kuupmeetri eest (hilisematele võrdlusandmetele ei pääse ligi, aga olen kindel – üldtrend on sama), siis Eestis asuvale mitte-väga-Eesti firmale N oli hind 89 dollarit.
Lähemalt kaedes on odava gaasi saajad kombinatsioon firmast N ja Gazpromi tütarfirmast R (kes asub kahe-mehe-osaühinguna Šveitsis). Seega sai Eesti Gaas oma toote 55% kallimalt ja müüs siis ka edasi – vastavalt kallimalt. Vahendustasu oleks peale Šveitsi panga kontode mõttekas anda ka Itera Latvijale (10% osanik) näiteks toetuse eest Eesti Gaasis… on ju?
Milline oleks antud oludes – Gazprom müüb teatud firma kaudu gaasi oluliselt odavamalt kui Eesti Gaasile otse – Eesti Gaasi loogiline käitumine? Osta gaasi kokku suvel odavate saajate (kas või Ni ja Ri käest, aga veel parem otse Aasiast), kelle hinnad on eriti suvel madalad ja kasutada talvel suurenenud gaasitarbimise tingimustes suvel kogutud odava gaasi varu. Hoidla ju siinsamas Inchukalnises (Lätis), kus seda hoitakse ju niikuinii ja varusid jätkuks kõigile.
Kuid ka tehes näilikult kahjuliku diili: jätta odav gaas ostmata ja osta seda nii kallilt kui hetkel saab, käitub Eesti Gaas tegelikult äriliselt ainuõigesti ja targalt. Nimelt – kuna ametlikult kuulub 37% Eesti Gaasist Gazpromile ja kaude oluliselt rohkemgi (Eesti Gaasi teine kolmandikuline suurosanik – E.ON Ruhrgas on Gazpromi partner Nord Streami projektis), siis ostab Gazprom omaenese gaasi Eesti Gaasi kaudu mis tahes hinnaga, kusjuures hinnavahe muutub puhtaks sularahaks vahendajafirma (näiteks toosama firma R, kes kirjade järgi on investeerimisfirma, maksis 2005. a 755 miljonist dollarist 735 välja – dividendidena!) kontodel Šveitsis.
Eesti sularahapump
Kas kellelegi pole pähe tulnud küsimus: kui nelja kuu vanuste «sanktsioonidena» hakati Venemaa raudteel vahetama mädanenud liipreid poolmädanenute vastu ja Baltmani ülikondade diskrediteerimiseks lasti käiku Stalini-aegse plakatikunsti parimad šedöövrid, siis miks jäi gaasi hind tõstmata (see tõuseb muidugi, aga omasoodu, oktoobris)? Samal ajal kui näiteks võib-olla et isegi natuke vähem pahandust teinud Gruusiale kehtestati hinnaks 235 dollarit? Siin on muide äri hoopis kuldne – Gruusiasse läheb gaas Türkmenistanist ja see ostetakse piiril hinnaga 100 dollarit, veokulu – ca 30 dollarit, seega 1000 kuupmeetri pealt 135 dollarit puhast vahekasu Gazpromile! Niipalju siis poliitikast…
Eesti gaasi hind jäeti rahule mitte suurest armastusest, vaid kavalast arvestusest. Sularahapumba häirimine poliitiliselt pingelisel ajal võinuks masina töö seisma panna. (Ansip juba lõi ukse Schröderi nina ees kinni, mis siis, kui kogu Ni ja Eesti Gaasi masin oleks kinni kiilunud? Torulukksepa vana tõde: ära näpi toru, mis ei leki. Lekke koha parandad ära, hakkab mujalt tilkuma.) Aga sellest, kuidas Gazpromilt Eesti torud kätte saab, räägime hiljem eraldi.
Fakt on see, et seni kuni Eesti Gaas jääb Gazpromile, mingit odavat gaasi ta otsima ei hakka. Kuid Euroopas kehtib nn gaasidirektiiv 55/2003, mis keelab gaasitootmise, jaotuse ja müügi ühtedest samadest kätest. Tulemas on uus ja karmim samasisuline dokument. Juunikuus käis Eestis ELi konkurentsivolinik Neelie Koers, kes ütles: «Gazpromi osalus Eesti Gaasis on vastuolus demokraatliku vabaturu põhimõtetega ja kuulub lõpetamisele.» Seni on nii, et Eesti territooriumil vahendatavat hinnavahet näeme me iga kuu oma arvetel ja tegelikult ka Eesti kaupade hinnasiltidel.
… Aga väljas algab juba külm, tuuline, pime ja kõle sügis.
P.S. Ajalehe Kommersant andmetel tõuseb gaasi praegune hind – 190 dollarit – järgmisel aastal 320-le.