Jaanus Rahumägi: sisejulgeolek peab koonduma (Maaleht)

Arvamus
|
26.04.2007

Eri ametkonnad peavad hakkama ühtemoodi mõtlema ja koostööd tegema.

Maaleht, 26.04.2007

Eri ametkonnad peavad hakkama ühtemoodi mõtlema ja koostööd tegema.
 
Eestil on sisejulgeoleku tuleviku mõttes vähe valikuid. Loomulikult võib jätkata nii, nagu on olnud 15 aastat. Iga ametkond, ja need ei ole vaid siseministeeriumis, võitleb enda eest ise ja katsub kuidagi hakkama saada.
 
Ametkondi, mis sisejulgeolekusse oma panuse annavad, on meil üksjagu. Politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, keskkonnainspektsioon, maksuamet, kaitsejõud, kaitseliit, kohalikud omavalitsused jne. Kui kõik jääb nii nagu seni, jätkub tänane olukord, kus kuidagi tullakse toime, aga puudujääke on märgata igal sammul. Ja rahvas ei ole rahul. Ühiskond on ärevil, avalikkuse turvatunne saab liiga tihti häiritud.
 
Sisejulgeolek tänapäevaseks

Praegu on ainulaadne poliitiline võimalus Eesti sisejulgeolekusüsteem moderniseerida Eesti riigieelarvele jõukohaseks. Välistada eri ametkondade killustatud arendamine, mõttetud dubleerimised ja raskesti koordineeritav käitumine kriisiolukordades, mille halvim näide oli kopteriõnnetus, või Loode-Eesti naftareostuse puhul vaidlus sise- ja keskkonnaministri vahel selle üle, kes täpselt süüdi on ja kes mille eest vastutab. Moderniseerimisega vabaneks süsteemi efektiivsemaks muutumise tõttu vajalikku ressurssi.
 
Väikeriik ei suuda ülal pidada suurriikidega sarnaseid struktuure. Meil mitte ainult ei jätku raha, vaid ka inimesi. Tuleb leida endale jõukohane haldusmudel. Päästelaev ja tuletõrjeauto maksab rikkale riigile sama raha mis meile, rannajoone pikkusest või territooriumi suurusest sõltumata. Meil peab olema sisejulgeoleku süsteem paindlikum ja riigihaldus koostööaltim kui suurriikides. Meil tuleb lõpuks õppida elama väikeriigina.
 
Varem või hiljem tuleb ametkondade üleselt analüüsida ka olemasolevat sisejulgeoleku süsteemi ja juba läbiviidud operatsioonide efektiivsust terve riigi, mitte ainult siseministeeriumi seisukohast. Muutustest ainult siseministeeriumis sisejulgeoleku tõusuks pikemas perspektiivis üksi ei piisa. Riik peab toimima sisejulgeoleku mõttes tervikuna targalt.
 
Ainus ministeeriumidest sõltumatu institutsioon sellise erapooletu analüüsi läbiviimiseks on Riigikontroll. Pärast sõltumatut inventuuri saab alles öelda, kas kogu sisejulgeoleku otstarbeks eraldatud riigiressurss on kasutatud mõistlikult. Keegi peab ütlema Riigikogule, kas, ja kui, siis kuidas on seadustega nõutu sisejulgeolekuga kooskõlas ja eelarvega kaetud. Riigi kogemus peab jõudma kiirelt mitte ainult ametkondlikusse käitumisse, vaid ka sisejulgeoleku koolide õppekavadesse.
 
Tuleks kaaluda, kas kogu päästetegevus territoriaalvetes ja õhus ei oleks mõistlik anda kaitseministeeriumi pädevusse. Me ei suuda kaasaegsel ja oodatud standardite kohaselt ülal pidada kolme laevastikku nagu praegu: veeteede ameti, piirivalve ja kaitseväe oma. Kaitseministeeriumi alla tuleks koondada ka demineerimisüksus ja tuukriteenistused merel. Praegu on mõlemad nii päästeametis kui kaitseväes. Sõjaväelased saaksid sellisel juhul vajalikku praktilise töö kogemust ja koormust, mis on efektiivseks tegutsemiseks kriisisituatsioonis hädavajalik.
 
Mõttetu sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemial praegusel kujul ei ole mõtet. See on haridussüsteemi väline kool, millel puudub hädavajalik akadeemiline väljund ja tagasiside. Sisekaitseakadeemia on mõistlik ühendada Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooliga, millel on pikaajalised kogemused tehniliste erialade akadeemiliseks koolitamiseks. Tartu ülikoolil on pikaajaline ja unikaalne kogemus kriminalistide ja uurijate koolitamiseks tipptasemel.
 
Sisejulgeolekuspetsialistidele magistri- või doktoriõpe korraldamine on aga sisejulgeoleku arengu seisukohast võtmeküsimus. Kui tahame rääkida sisejulgeolekuametnike koostööst teadlastega ja oskusest kaasaegsete tehnoloogiate kasutamiseks, siis peavad nad olema neile võrdsed partnerid.
 
Iga julgeolekusüsteem nõuab ühtset vaadet asjadele ja arendamist. See aitab tagada professionaalsuse ja vältida raharaiskamist. Vaid reaalne ja teadlik tegevus sisendab inimestesse usku ning teadmist, et nende kaitsmisega on kõik korras.
 
Reformierakond tahab lõpetada sisejulgeoleku killustatud ja sageli üksikute ametkondade egoismist tuleneva segaduse valdkonna planeerimisel ning luua ühtse süsteemi, kus oleks selge käsuahel ja vastutus. Oleksid head spetsialistid, korralik varustus, analüüs, ja mis peamine – oldaks inimeste abistamiseks valmis kiiresti ning efektiivselt reageerima. Nii, nagu me seda ootame. Sisejulgeolek peab koonduma ühtsesse rusikasse.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt