Praegu on metsandus kuum teema. Tervitan selle arutelu tekkimist, sest mets läheb igale eestimaalasele korda ja siin tuleb kõigil tegutseda väga avatult ja läbimõeldult.
Ideedel on tulihingeliste pooldajate kõrval ka vastuseisjaid või teisitiarvajaid, see on mõistetav ja normaalne. Halvaks kisub asi siis, kui üks või teine pool asub tahtlikult avalikkust valedega eksitama. Vastukaaluks kinnitan, et ei metsaseadusesse kavandatud muudatused ega ümberkorraldused Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) sea ohtu riigi metsanduse- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmist ja igaühe õigust riigimetsas puhata.
Küsimusi on tekitanud riigimetsamaa pindala miinimumnõude seadusest väljajätmine (praegu 20 protsenti maismaa pindalast). Seadusesse nõude lisamisel oli mõte ajal, mil maareform käis täie hooga ja üldise eesmärgi seadmisega kujundati metsamaa erastamise üldised piirid. Laialt on levinud eksiarvamus, nagu tähendaks 20 protsendi nõude kaotamine automaatselt metsamaade müümise starti. Samavõrd vähe näib olevat riigimetsanduse asjatundjaid, kes julgeksid kinnitada, et riigimetsamaade maht pole 20 protsendi künnist ületanud ühegi keskkonnaministri valitsemisajal.
Kartustel, et riigimetsa saab uue seaduse valguses kuidagi maha müüa või erastada, ei ole alust. Tulenevalt kehtivast metsaseadusest ei erastata kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja praegu metsaga kaetud alasid ja sellega on tagatud põliste riigimetsade riigile jäämine ka tulevikus. Seda nõuet ei muudeta ka uue seaduseelnõuga.
Valitsus kiitis aasta algul heaks riigi maareservi moodustamise põhimõtted, mis käsitlevad ka seni omanikuta metsamaid. Nende kohaselt lähevad RMK alla maad, mida maa- ja metsakorralduslikult on otstarbekas liita praeguste riigimetsadega. Ülejäänud omanikuta metsamaad lähevad enampakkumisele. Riigile jäävad ka omanikuta kaitsealused metsad ja kaitsealused metsad, mida omanikud soovivad looduskaitseseaduse alusel riigile müüa. Nii on riigimetsamaa osakaal tulevikus praegusest suurem.
Valeväide on ka, nagu saaks tulevikus RMK valduses oleva riigile kuuluva kinnisvara müüki otsustada «vaid üheksa inimest RMK nõukogus». RMK nõukogu peab riigivara müügi endiselt keskkonnaministriga kooskõlastama ja antud artiklile allakirjutanul ei ole kavas põlise riigimetsa rendile andmise või müümisega nõustuda.
Kaitseväärtustega metsade kaitsmine on endiselt väga oluline. Kaitsemetsade kategooria seadusest väljajätmisel on lihtne põhjus – neil ei ole metsaseaduses sisulist tähendust. Praegused kaitsemetsad on üldjuhul kaitsealad või hoiualad, millel kehtivad piirangud on reguleeritud looduskaitseseadusega.
Kummalisel kombel kaotas 2007. aasta alguses jõustunud metsaseadus väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kaitsemetsad. Metsaseaduse muudatustega kavandame nende kaitse taastada. Lisaks hakkaksid kohalikud omavalitsused ise otsustama, millised on inimest müra, saastuse või tuule eest kaitsvad kohalikud metsad.
Nii kaob metsaseaduse muudatusega seadusest küll mõiste «kategooria», kuid taastub vahepeal ärakaotatud sisuline metsakaitse.
Eelnõusse ei ole sätestatud raievanuseid, sest need kehtestatakse metsa majandamise eeskirjas. Seega jäävad raievanused ka pärast seaduse muutmist samaks. Lõplik raievanus ei ole praegugi ainult seadusega sätestatud.
Kui metsa majandamise eeskiri vajab muutmist, läheb see kooskõlastusringile – kaasa saavad rääkida ministeeriumid ja huvigrupid. Keskkonnaministeeriumil ega keskkonnaministril pole võimalik ainuisikuliselt raievanuseid muuta.
Taas on kerkinud küsimus muudatustest RMKs, mis said alguse riigikontrolli auditist. See, et era- ja riigimetsade majandajad teevad maailmas oma tööd RMKst efektiivsemalt, ei ole juba ammu kellelegi uudis. Riigikontroll tõi välja tõsiseid vajakajäämisi RMK suutlikkusest riigimetsas toimuva kohta ülevaadet omada. Selgus ka, et RMK raius 2007. aastal nt kuusikuid oluliselt rohkem, kui valitsus sätestanud oli.
Seetõttu korraldataksegi praegune juhtimissüsteem ümber. Tulevikus on omanikul selge ülevaade, kui palju meil metsa on ning kuidas seda majandatakse. Metsaga raha teenimisest olulisemaks muutub teiste metsaga seotud hüvede pakkumine. Puhkevõimaluste edendamisse panustab RMK tänavu pea kaks korda enam kui varasematel aastatel.
Kokkuvõtteks kinnitan, et praegune valitsus peab metsa ja metsandust Eesti riigi säilimise üheks kindlamaks alustalaks. Metsa eest hoolitsetakse parimal võimalikul viisil ning kindlustatakse, et nii meie lastel kui lastelastel oleks jätkuvalt võimalus uhkust tunda, et nad elavad ühes maailma metsarikkamas riigis.