Jürgen Ligi: mereväe täismahus arendamine käib Eestile üle jõu (Eesti Päevaleht)

Arvamus
|
Jürgen Ligi
|
01.02.2008

Mereväe täismahus arendamine ei ole Eesti riigile jõukohane, seega tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest ja sealjuures anda ka oma panus koostöösse NATO liitlastega.

Mereväe täismahus arendamine ei ole Eesti riigile jõukohane, seega tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest ja sealjuures anda ka oma panus koostöösse NATO liitlastega.

Mereväe miinitõrjevõimekusele keskendumine on kindlasti õige suund. Meil pole lootuski täismahus kõiki väeliike välja arendada, seega me peame spetsialiseeruma. Miinitõrje on võimalus osaleda missioonidel ning puhastada miinidest ka Eesti territoriaalvett.

Sõjaline võimekus üldsiselt on meil täiesti olemas. Esindatud on kõik väeliigid, kuid nad ei saa mitte kunagi olema täismõõtmelised ja väga mitmekülgsed. Ollakse konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud. See on väikeriigi paratamatus, kuid NATO liikmesriigi jaoks pole sellest midagi halba.

Need, kes internetis artiklisabades kommenteerivad, tahaks igaüks endale oma tanki. Tuleks hoogu maha võtta, kuna tankivägi käib Eestile rahalises mõttes üle jõu. Lisaks eeldavad tankid ka mahukaid infrastruktuure ning polügoone. Samuti ei tee Eestimaad õnnelikuks see, kui tankid siinset pinnast songivad.

Üks sõjanduskorüfee on väitnud, et peaksime käima tanke Soomes remontimas, aga see on ju absurd.

Mereväest rääkides, siis selle arendamine ei ole riigile lihtsalt jõukohane. Pikaajalised plaanid selle väeliigi arenguks on tehtud, paraku on need alati liiga optimistlikud olnud. Kogu aeg arendatakse palju suuremat väge kui selleks on tegelikult reaalseid võimalusi. Siis kui ressurss kasvab, liigub see eesmärk omakorda kaugemale eest ära.

Tegelikult on kulutused absoluutnumbrites kasvanud palju kiiremini kui me kaitsejõudude arenguplaanis oleme lootnud. Raha on kenasti ära kulutatud aga plaanid on lihtsalt ebarealistlikud. Fantaasiakirjanikud on sinna kirja pannud igasuguseid asju, mida nad nüüd ka näiteks netikommentaariumites levitavad.

Pikemas perspektiivis oleks hea kui me praeguse mereväevõimekuse alles hoiaksime. Kas midagi ka juurde tuleb, need otsused on veel tegemata. Ükshaaval ei ole mõtet rääkida ühest väeliigist. Kindlasti ei hakka me SKT kulutama kui kaks protsenti ning selle eest tuleb teha praktilisi asju, mis NATO struktuuridega haakuvad ning kokkuvõttes kõige paremini meie kaitsevõimet parandavad.

Riigikaitse on väga praktiline asi ning heietused Eesti tankiväest või hävituslennukiteüksusest, kuuluvad pigem militaarmütoloogia alla. On ressurssid ja on reaalsed mastaabid, mille piires tuleb tegutseda.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt