Olen Martin Helmega nõus, et võitlus väärtuste üle on põhimõtteline, aga arusaamad väärtustest ja võitlusest on meil täiesti erinevad.
Esiteks, keegi ei sea kahtluse alla põhiseaduses ette nähtud õigust panna küsimusi rahvahääletusele. Lihtsalt küsimus on, mida rahvahääletusele panna saab ja on mõistlik. Põhiseaduse koostajad nägid ette võimaluse, et rahvahääletusele saab lisaks põhiseaduse muutmisele panna kas eelnõu või olulist riigielu küsimust. Kui Martin Helme on nii kindel, et perekonnaseaduse paragrahv vajab kaitset, peaks ta panema rahvahääletusele perekonnaseaduse eelnõu. Põhjus, miks ta seda aga ei tee, on lihtne – ta on arg.
Ja mida ta kardab? Ta kardab põhiseaduse paragrahvi, mis ütleb, et kui sa paned rahvahääletusele seaduseelnõu, mis kukub läbi, tulevad erakorralised valimised. Valimiste tulemusel vahetuks kindlasti valitsus, sest vaevalt, et keegi praegustest koalitsioonipartneritest enam sama viga teeks. EKRE kaotaks võimu ja seda riski nad ei julge võtta.
Jah, põhiseaduses on ette nähtud ka olulise riigielu küsimuse rahvahääletusele panek, aga oluliseks riigielu küsimuseks ei saa kuidagi pidada seda, kuidas inimesed elavad või mida oma magamistoas teevad.
Siia juurde tuleb lisada veel asjaolu, et meil on terviskriis ja sellega kaasnev majanduskriis. Ajal, mil riik on võtnud tohutult laenu, tundub kuritegelik kulutada aega ja raha rahvahääletuse tegemiseks küsimuses, mis midagi ei muuda. See on põhjus, miks me arvame, et seda rahvahääletust pole vaja ja teeme kõik endast oleneva, et seda lõhestavat referendumit ei toimuks.
Teiseks, Martin Helme ütleb, et see rahvahääletus on küsimus väärtuste üle. Jah, aga väärtus pole mitte hetereoseksuaalsus või homoseksuaalsus (see on lihtsalt bioloogiline paratamatus), vaid väärtus on vähemuste sallimine ja vähemuste õiguste kaitse. Demokraatia on küll enamuse võim vähemuse üle, kuid see toob endaga kaasa ka kohustuse seista vähemuste õiguste eest.
Martin Helme ütleb, et toetus abielu traditsioonilisele mõistele on vastulöök globalistlikule agendale tervikuna. Juhin tähelepanu, et see jutt kattub sõna-sõnalt sellega, mida propageerib Putin. Lisaks ei anna abielu traditsioonilise mõiste kaitsmine mitte midagi suures plaanis, kus enamus lapsi sünnib Eestis kooseludes ehk väljaspool registreeritud abielusid. Kus inimesed abielluvad vähem ja pooled abielud lahutatakse. Mida annab mõiste kaitsmine kui inimesed ei ela enam ammu nii nagu Martin Helme tahab inimesed elama suruda?
Kolmandaks, olevat referendumi mõte näidata koht kätte Euroopale. Jah, vastab tõele, et Eesti on tahtnud olla Euroopas võrdne võrdsete seas, mis tähendab ka seda, et meile on Euroopa väärtusruum sobinud. Sinna väärtusruumi on kuulunud ka see, et inimesi ei kiusata nende nahavärvi, veendumuste, seksuaalse sättumuse ja muu tõttu. Olen nõus, et vähemuste üle referendumi korraldamine viib meid Euroopa väärtusruumist pigem tagasi nõukogudeaegsesse mentaliteeti ja sellel ei ole midagi seost meie suveräänsusega. Suveräänne rahvas otsustas rahvahääletusel, et me tahame olla Euroopa Liidus ja seda ei ole keegi uuesti rahvahääletusele pannud. Alates iseseisvuse taastamisest on meie välispoliitiline suund olnud see, et me ei oleks kunagi enam üksi. Liikumine tagasi mingisse iganenud nõukogulikku väärtusruumi sellele kaasa ei aita. Meid lihtsalt ei mõisteta.
Kui Martin Helme tahaks tõepoolest seista Eesti suveräänsuse, rahvuslike ja kultuuriliste väärtuste eest, siis ta ei õõnestaks Eesti julgeolekut sammudega, mis jätavad meid üksi. Ta hoopis annaks EKRE fraktsioonile korralduse hääletada järgmisel esmaspäeval Reforemierakonna eelnõu poolt, mis annaks tõuke ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks, et meil Eestis ei kasvaks peale lapsi, kes eesti keelt ei oska ja eesti kultuuri ei austa. Kui talle oleks oluline eesti rahva käekäik, siis ta ei pidurdaks laste vaimset tervist puudutavaid eelnõusid ja keskenduks koroonakriisi majanduslikule leevendamisele. Mitte ei tegeleks referendumiga, mis Eesti inimeste elus midagi paremaks ei muuda.
The post Martin Helme kardab rahvahääletust appeared first on Kaja Kallas.