Kalev Kukk ja Ülle Rajasalu: Keskerakond kägistab Tallinna eramuid (Postimees)

Arvamus
|
18.12.2007

Maamaksus kui omandimaksu ühes eriliigis pole õigupoolest midagi üleloomulikku.

Maamaksus kui omandimaksu ühes eriliigis pole õigupoolest midagi üleloomulikku. Ühelt poolt on see avalike eelarvete üks tuluallikaid, kuigi kõikjal väheoluline, teisalt peaks see kaasa aitama maa kui piiratud ressursi otstarbekale ja ühiskonna poolt soositud kasutamisele.

Ent samas peetakse igas demokraatlikus ühiskonnas kinni ka põhimõttest, et maks omandilt ei tohi kunagi ja kusagil sundida omanikku oma omandist loobuma.

Tallinn ei eira oma maamaksuga üksnes seda põhimõtet, vaid kavatseb seda üha enam rakendada moel, kuidas kunagi Nõukogude võim sundis «majanduslike hoobadega» kulakuiks tembeldatud talumehi kolhoosi astuma.

2001. aastal maamaksuseaduse uuendamisel tehtud väärotsused, mille tulemusena eiratakse maamaksu suuruse määramisel täielikult ruumiplaneerimise aluspõhimõtteid ja maa kasutusotstarbe erisust, on üha enam omandamas repressiivse ja segregatsioonilise varjundi.

Kõik ühte patta

Äärmuslikku absurdsusesse jõuti sellega, et suurte korruselamute kinnisvaraprojektidest ja ärimaaga tehtud tehingutest asuti tuletama nn väikeelamumaale rakendatava maksu suurust (vaevalt viiendikulist «hinnaalandust» ei saa siin küll kuidagi käsitleda soodustusena), mis sest, et elamumaa maamaksu korral on tegemist lõpptarbimisliku kuluga, ärimaa puhul seevastu kuludesse kantava tootmissisendiga.

See ei tähenda midagi muud kui küünilist eeldust, et kunagi endale ise kodu ehitanu, kes elatub tavaeestlase palgast või mitte just suurest pensionist, peab maamaksu tasumisel olema sama suutlik kui miljardiliste käivetega äriühingud.

Kõiki, nii äriühinguid kui väikeelamu omanikke, nii spekulante kui ka oma tulevikku investeerijaid (viimast kas või pensionipõlve silmas pidades) asuti lööma ühe vitsaga.

Maamaksu praeguse korralduse vildakus avaldub erakordse selgusega Tallinna keskerakondliku linnavõimu kavatsuses suurendada järgmisest aastast maamaksu 2,5 korda. Lasna- ja Mustamäe suurtes korterelamutes ei pruugi seda keegi tähele panna, väikeelamute elanikel nöörib see kõri veelgi enam kinni.

Kerkiks ju näiteks Lasnamäe 3–4-toaliste erastatud korterite omanike maamaks vaevalt 100 krooni piirimaile, sellesama Lasnamäega piirneva 900-ruutmeetrise krundi eest tuleb Maarjamäel seevastu välja anda 8100 krooni, Kadrioru ja lauluväljaku vahele jäävas asumis isegi 13 500 krooni. Nõustuda võiks vahest paari-kolmekümne-, mitte aga 130-kordse erinevusega.

Puhtmajanduslikult võib tunduda tõepoolest ebaotstarbekas, kui ühe elaniku kohta «raisatakse» Tallinnas kohati 100–300 m² majaalust maad, seda võrreldes Lasnamäe või Mustamäe korterelamute ja hüpermarketitega.

See, et just väikeelamute asumitega luuakse kogu Tallinnale väärtuslikku miljööd ja vähegi puhast keskkonda, ei maksa linnavalitsuse silmis sentigi.

Selle eest, et need inimesed hoiavad omi prügikonteinereid ja autosid oma maksustataval maal, seda erinevalt senistest «mägedest», ning loovad lastele turvalisi mängupaiku linna raha kulutamata, peab linnavalitsus vajalikuks neid ehtnõukogulikul kombel karistada.

Võitlus «buršuidega»

Muidugi võib siinkohal aru saada keskerakondlikust linnavalitsusest – neile «kuradi buržuidele», kes elavad Merivälja, Pirita, Kose, Kadrioru, Lille- ja Linnuküla, Veskimetsa või Nõmme väikeelamuasumites tuleb lihtsalt koht kätte näidata. Kas või sellepärast, et Tallinna võimuparteile ei tule sealt valijahääli.

Kunagine loosung «Peatage Lasnamäe» pööratakse üha enam pahupidiseks – praegune Lasnamäe peab maamaksu toel laienema Kosele ja Maarjamäele.

See, et Tallinn annab 1. jaanuarist oma maamaksuga pikalt silmad ette kas või Stockholmile – 900-ruutmeetrise krundi kavandatav maamaks lauluväljaku piirkonnas on kolmandiku võrra kõrgem kui Stockholmi kesklinnas paiknevale 1–2 korteriga majale rakendatav kinnisvaramaks –, ei maksa end keskklassi esindavaks erakonnaks kuulutava seltskonna silmis midagi.

Lausa küünilisuse kõrgpilotaažiks tuleks seejuures kvalifitseerida Tallinna abilinnapea Eha Võrgu selgituse 7. detsembri Äripäevas, kus ta põhjendab maamaksu kavandatava 2,5-kordse tõstmise vajadust sellega, et «järgmisest maa korralisest hindamisest tulenev maksutõus ei oleks… liialt hüppeline»!

Egas midagi, end keskklassi kaitsjaks kuulutav Keskerakond lööb Tallinnas taas noa selga keskklassile. Parandamaks kunagi tehtud vigu tuleks praegu kuulutada moratoorium igasugustele maamaksu muutmistele.

Ülle Rajasalu, Tallinna linnavolikogu liige

Kalev Kukk, peaministri nõunik


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt