Kalle Palling: Lennujaama kaudu saabujad võivad anda kümnendiku turismide kulutatud rahast

Arvamus
|
|
12.08.2013

Eesti lennuühenduste kvaliteedist on räägitud nii ja teistpidi. Nüüd on olemas uuring, mis lennukiga Lennart Meri nimelisse Tallinna lennujaama saabujatega seotud majandusmõjudele hinnangu annab.

Tallinna Lennujaama AS tellis hiljuti majandusanalüütik Maris Laurilt analüüsi, kuidas mõjutab lennujaama kaudu toimuv reisijateliiklus Eesti majandust. Tegemist on esimese sellise uuringuga Eestis, mujal maailmas on lennunduse või lennujaamade mõju majandusele uuritud rohkem. Mõjusid on mitmeid, nii otseseid kui kaudseid. Tallinna Lennujaama tuleviku ja Eesti lennuühenduste kavandajatel on, millest mõelda.

Maris Lauri leidis oma uuringus, et 2012.aasta andmete põhjal loodi Eestis 1,9 miljoni lennureisija kohta kokku 2816 töökohta. Tööjõukulud ulatusid 230 miljoni euroni (umbes 2,9% kõigist tööjõukuludest Eestis). 1,9 miljoni lennureisija kohta loodi 538 miljoni euro ulatuses lisandväärtust, mis tähendab, et nende lennureisijate mõju avaldus 3,2% SKP-s.

Tallinna lennujaamas hõivatud töötaja keskmine tööjõukulu oli 2012.aastal umbes 2113 € kuus ehk 25,4 tuhat € aastas. Palgale lisaks on siin arvestatud ka töötajate eest makstud sotsiaalmaksuga.

Hinnanguliselt oli nii 2011. kui ka 2012.aastal Tallinna lennujaamaga seotud ettevõtete käive alla 300 miljoni euro ehk umbes 150 eurot reisija kohta. Nimetatud number ei sisalda aga suure osa ettevõtete ja asutuste andmeid ehk on tõenäoliselt oluliselt alahinnatud. Neis käibeandmetes ei sisaldu mitme lennujaamas paikneva reisbüroo ja lennuliini büroo andmed (statistika on vaid Estonian Airi kohta). Puudu on ka mitmete rentnike, lennufirmade, suurema osa ehitus- ja remondiettevõtete, hooldusettevõtete jne käibed. Käivet pole eraldi võimalik leida erinevate riiklike asutuste ja julgestusteenuste puhul, samuti pole välja toodud seda käivet, mis seotud sularahaautomaatidega.

Tallinna Lennujaama andmetel oli lennureisijate seas välisriikide elavate reisijate osakaal nii 2011. kui ka 2012. aastal 52%. Seega moodustasid 1,908 miljonist lennureisijast välisriikidest pärit inimesed umbes 992 tuhat. Kui oletada, et sellised reisijad tulid ja lahkusid Eestisse läbi Tallinna lennujaama, siis oli väliskülaliste arv 496 tuhat. Seega saab teha järgmise arvutuse leidmaks Tallinna lennujaama läbinud reisijate kulutuste summat Eestis: 496 tuhat inimest x 67,6 eurot päevas x 2,6 päeva = 87,2 miljonit eurot.

See tähendab, et Tallinna lennujaama kaudu saabunud (ja lahkunud) reisijad kulutasid 2012. aastal Eestis kokku 87,2 miljonit eurot ja nende kulutused moodustasid turistide üldistest kulutustest 9,2%. Väga võimalik, et lennujaama kaudu liikunud turistide mõju oli veelgi suurem, kuna lennureisijad kipuvad kulutama rohkem kui odavamate liiklusvahenditega saabuvad turistid. Suurem osa jõukamatest turistidest, kes enam kulutavad, kasutavad tõenäoliselt just õhutransporti.

Viimastel aastatel oleme näinud rahvusliku lennukompanii eneseotsinguid, odavlennufirmade tulekut ja minekut, juunis alustas otselende Tallinnast üks maailma parima liinidevõrguga Turkish Airlines.

Eesti riik on teinud viimastel aastatel suuri pingutusi, et rahvuslik lennukompanii Estonian Air taas kasvule pöörata. Leian, et 30 miljonit eurot, mis on suunatud aktsiakapitali laiendamiseks ja „hädaabilaen“ umbkaudu samas mahus on olnud õiged otsused.

Pikalt on räägitud sellest, et välisinvesteeringuid Eestisse mõjutab üsna otseselt asjaolu, kas meil on võimalikku investori kodumaale Tallinnast otselend või mitte. On väga raske hinnata kui palju see väide tõele vastab ja Maris Lauri tehtud uuringust see otse ei selgu. Küll aga tuleks lennuühenduste loomisele ja säilitamisele suurt tähelepanu pöörata ja seda lennujaama nõukogu ning juhatus lähitulevikus ka teha kavatsevad.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt