Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad

Arvamus
|
18.09.2020

Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige

Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.

Üle-euroopaline digi-ID

Esiteks tugev panustamine uuele majandusele, digiteenustele. Eesti kõrvadele oli kindlasti puhas muusika, et Ursula von der Leyen ristis eesoleva kümnendi Euroopa Liidu jaoks digidekaadiks ja tõstis teemaks Euroopa ühise, turvalise digi-ID loomise.

Kõik, kes ajavad asju ja tegelevad ettevõtlusega rohkem kui ühes Euroopa Liidu riigis, on seda algatust oodanud pikisilmi. Kui Eesti suudab tänu digi-ID-ga seotud digitaalsele allkirjale aastas kokku hoida umbes kaks protsenti SKT-st, siis võime ainult ette kujutada, milline on efekt, kui sama võimalus tegib kogu Euroopa Liidus.

Kliimamajandus

Teiseks kliimamajanduse ambitsiooni tõstmine selliselt, et Euroopa vähendaks süsinikusaastet aastaks 2030 55 protsenti seni kavandatud 40 protsendi asemel. Suur rõhk saab olema energiasektori ümberkorraldamisel ja energiasäästul. Viimane on taas suurepärane võimalus Eesti teadlastele ja ettevõtetele, kellel on majade energiasäästlikuks muutmise vallas pakkuda väga häid terviklikke lahendusi ja näiteid, kuidas soojaarved kahanevad tervikliku lahenduse korral 60 protsenti.

Energiasektori ümberkorraldamise puhul on omaette huvitav tutvuda energia kasutamise näitajatega viimase poole aasta jooksul, ehk COVID-19 ajal. Wärtsilä raport võrdles Euroopa Liidu energiatootmise numbreid 2019. ja 2020. aastal (arvestades 2020 näitajate hulka ka EL-ist lahkunud Suurbritannia).

Need näitasid söe kasutamise kukkumist eelmise aastaga võrdluses 20 protsenti, emissioonide kahanemist 20 protsenti, energia nõudluse kahanemist kümme protsenti ja sedagi, et kogu toodetud energiast 45 protsenti tuli 2020. aastal taastuvatest allikatest. Samal ajal, kui poliitfoorumitel muudkui vaieldakse, on energiasektori üleminek juba toimumas.

Hiina on rivaal

Kolmas teema, mis von der Leyeni kõnes tähelepanu püüdis, puudutas Hiinat. Möönmine, et hegemooni staatust püüdev Hiina on Euroopa Liidu rivaal, oli sellisel tasandil ja sellise selgusega oluline sõnum. Nagu ka tunnistamine, et Euroopa Liidu liikmesriikide suutlikkus sellega arvestavat ühist Hiina poliitikat kujundada on olnud kasin. Järelemõtlemise koht on see ka Eestile.

Nagu kõikide kõnedega, on sõnadega seatud sihtidest olulisemad nendele järgnevad reaalsed teod. Euroopa Liidul ei ole demograafilist prognoosi teades ülemäära palju loomulikke konkurentsieeliseid teiste maailma piirkondade ees.

Küll aga on meil on võimalik teaduse ja ettevõtete koostööd toetades, sinna investeerides praegu tihti vana ja aeglase hallpeana kujutatavast Euroopast kujundada elujõuline, uue tehnoloogia võimalusi oma inimeste elujärje parandamiseks ära kasutav tegelane.

Lähikuud näitavad, milline reaalne kava, millised reaalsed otsused nendele Euroopa Komisjoni presidendi sõnumitele järgnevad.

Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt