Keit Pentus: käed eemale lasteaedadest (Delfi)

Arvamus
|
|
18.03.2009

Praegust linnavalitsust ei pea kindlasti hurjutama kõige selle eest, mida nad on viimase nelja aasta jooksul lasteaedades teinud.

Praegust linnavalitsust ei pea kindlasti hurjutama kõige selle eest, mida nad on viimase nelja aasta jooksul lasteaedades teinud. Kiitmist väärt on mõningate lasteaedade remontimine ja uute lasteaiakohtade loomine. Aga hiljutine otsus alustada kärpimist kõige väiksematest nullib kõik varem hästi tehtu.

Tallinnas tegutses eelmisel aastal 126 lasteaeda, 4 lasteaed-algkooli, 1 lasteaed-põhikool, Vanalinna hariduskolleegiumi lasteaia rühm, Heleni kooli lasteaiarühmad. Linna lasteaedades käis eelmise aasta seisuga Tallinnas 19 142 last, eralasteaedades lisaks ligi 700 last. Kokku oli eelmisel aastal Tallinnas alla seitsmeaastaseid lapsi 30187.

Iga lasteaias käiva lapse kohta peaks linna haridusamet 2009. aastal tasuma lasteaiale 1925 krooni kuus. 24-lapselise rühma kohta teeb see veidi üle 46 000 krooni kuus. See summa peaks katma rühmas tegutseva kahe õpetaja ja õpetajaabi töötasu, rühmade majandamiskulu (kütte, elektri, vee, igapäevase rühma korrashoiu, voodipesude pesemise, õppevahendite ostmise), aga ka väiksemad remondikulud.

Paraku sellest summast kõigeks nimetatuks ei piisa. Volikogu on lapsevanemale kehtestanud igakuise kohatasu – 350 krooni kuus, kuid see ei taga toimetulekut. Nii tunnistas üks basseiniga (basseini puhastamis- ja soojendamisraha tuleb leida pearahast) lasteaia juhataja mulle eelmisel aastal, et tal tuleb aasta lõpus teha valik – kas maksta õpetajatele välja palk või tasuda kommunaalkulude arved. Õppevahendeid ostavad õpetajad juba ammu oma isikliku raha eest või nuruvad neid lapsevanematelt.

Summa, mis aitaks lasteaedadel enam-vähem normaalselt toime tulla, on 2500 krooni kuus ühe lapse kohta. Ettepanekut igakuist pearaha just sellele tasemele tõsta on Tallinna volikogus mitmel korral tehtud.

Ent Tallinna linnavalitsuse otsusega vähendati lasteaedadele ette nähtud raha (1925 krooni kuus ühe lapse kohta) veelgi. Tallinna haridusameti saatis osale lasteaedadele tabeli, mille kohaselt tuleb mõnes lasteaias kokku hoida rohkem kui pool miljonit krooni, enamik vähendusi jääb 200 000 krooni kanti. Lasteaiajuhatajatel olid seda paberit nähes pisarad silmas.

Mis siis lasteaiajuhatajatel üle jäi? Võtta tuleb sealt, kust on võtta võimalik. Nii on enamikus Tallinna lasteaedades vähendatud rühmade lahtioleku aegu. See tähendab, et kui varem sai lapse viia lasteaeda hommikul kella seitsmeks (mis on väga vajalik nendele lapsevanematele, kelle tööpäev algab kell 8) ja lapsele järele minna õhtul kuni kella seitsmeni, siis nüüd on varahommikul ja õhtul alates kella 17 või 18 (oleneb lasteaiast) avatud ainult valverühm.

See tähendab, et unine laps ei saa minna hommikul lasteaeda jõudes mitte oma rühma oma kasvataja juurde, vaid peab päeva alustama valverühmas valvekasvataja käe all. Õhtune rühmade varasem sulgemine paneb aga väga raskesse olukorda lapsevanemad. Nemad peavad nüüd edaspidi valima, kas hakata töölt varem ära hiilima või jätta laps õhtusesse valverühma.

Hoolimata linnavalitsuse vastupidistest teadetest on lasteaiaõpetajate palka vähendatud. Formaalselt on palgasumma küll kasvanud, aga kuna vähendati kasvataja koormust (enamikul varasema täiskoormuse asemel 0,8), on reaalne palk vähenenud üle tuhande krooni.

Küttekulu püütakse õige mitmes lasteaias vähendada drastiliste abinõudega – küte lülitatakse sisse ainult selleks ajaks, kui lapsed aias on. Koristajakohad on enamasti koondatud (tean lasteaeda, kus koristajatööd teeb juhataja ise). Õpetajate abidele on kätte antud karm käsk, et laste voodipesu võib pessu saata ainult äärmisel vajadusel ja mitte sagedamini kui kord kuus.

Ma ei taha tekitada paanikat. Aga mul on tunne, et inimesed, kes tänaseks on otsustanud, et linnaeelarve vähendamist tuleb alustada lasteaedade kärpimisega, ei tea kuigi palju tegelikust olukorrast.

Minu ettepanek on, et kui eelarve kärpimine volikokku jõuab, jäetaks lasteaedadele 2009. aastaks mõeldud vahendid puutumata ja nende asemel tõmmataks alates 1. aprillist nulli linnavalitsuse kümne ajalehe ilmumise kulud, linnavalitsuse tele- ja raadiosaadete kulud –kogusummas ligi 50 miljonit krooni.

Ehkki sügisel on tulemas valimised ja linnavalitsus tunneb ilmselt kiusatust iga hinna eest oma lehtede väljaandmist jätkata, siis eelistavad linna elanikud linnavavalitsuse ajalehel kindlasti seda, et pisemad linnaelanikud ei kannataks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt