Kristiina Ojuland: Eesti ei ole Saakašvili advokaat (Maaleht)

Arvamus
|
06.03.2008

Oleme avatud dialoogile kõikide jõududega Gruusias.

Oleme avatud dialoogile kõikide jõududega Gruusias.

Süüdistusi, et Eesti valitsus ja parlament on endale välja valinud koostööks vaid ühe Gruusia liidri ning ei taha teiste poliitiliste jõududega sugugi koostööd teha, tuleb kui Vändrast saelaudu. Eriti tihti kuuleb selliseid süüdistusi venemeelsete infokanalite vahendusel, viimane näide on kas või Pervõi Baltiiski Kanali eelmise nädala uudistelõik, kus Eestile heideti midagi sellist jälle ette.

Samas on Eesti seisukoht suhetes Gruusiaga selgelt ühene. Eesti teeb koostööd kõikide demokraatlikult valitud jõududega Gruusias, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad Mihheil Saakašvili lähikonda, tema parteisse või mitte.

Opositsiooniga rohkem suhelda

Tugev opositsioon on toimiva demokraatia alus. Loomulikult tuleb tähelepanelikult jälgida, mis vahendeid opositsioon võimule saamiseks kasutab. Kui hakatakse kasutama äärmuslikke meetodeid võimule saamiseks, siis on tegemist pehmelt öeldes suuremat sorti probleemiga.

Seadused peavad kehtima nii opositsiooni kui võimulolijate jaoks. Äärmusluse asemel oleks opositsioonil vaja välja tulla ettepanekutega, kuidas tagada opositsiooni võrdõiguslikkus poliitilistes protsessides, õiglane esindatus riiklikult kontrollitavas meedias. Samuti tuleks teha ettepanekuid valimiste läbipaistvamaks muutmiseks.

Praegu on kahjuks valitsemas mentaliteet, et võimu kaotamine on katastroof. Või et võimule saamisel peab opositsioon võimult tõrjutud maa sisse taguma. Loomulikult pole sellises olukorras võimalik toimivast demokraatiast rääkida.

Ma möönan, et tänane Gruusia võim on teinud vigu. Näiteks eelmise aasta lõpul meeleavalduste vastu liigse jõu kasutamine ajal, kui rahutused olid juba peaaegu vaibunud, oli väär.

Kui vaadata tänast poliitilist olukorda riigis, siis on raske uskuda, et Mihheil Saakašvili partei saab tulevastel parlamendivalimistel suure enamuse. Ta peab arvestama pärast valimisi sellega, et parlamendiga tuleb rohkem suhelda, sealhulgas ka opositsiooni esindajatega. Kui see nii läheb, siis võime olla rahulikud selles, sest see annaks kinnitust, et Gruusias demokraatia toimib.

Eesti on avatud dialoogile kõikide jõududega Gruusias, mille heaks näiteks on Eesti poolt esitatud küllakutse Gruusia juhtivatele opositsiooniliidritele külaskäiguks, kus neid võetakse vastu kõige kõrgemal tasemel.

Mõistame Gruusia välispoliitilisi muresid

Hiljuti Gruusias visiidil käies ja sealsete riigijuhtidega kohtudes tõusis päevakorda Gruusia jaoks tähtis välispoliitiline küsimus Kosovo võimalikust iseseisvumisest. Tänaseks on Kosovo iseseisvuse välja kuulutanud ja Gruusia teatanud, et ei tunnusta seda riiki.

Siit Eestist vaadates on Gruusia käitumine mõistetav. Nimelt on Gruusia ettevaatlikkus Kosovo küsimuses tingitud Venemaa agressiivsest käitumisest oma naabrite suhtes ja soovist kanda Kosovo lahendus üle separatismi evivatele piirkondadele Euroopas, sh Abhaasias.

Gruusia seisukoht Kosovo küsimuses ei muuda meie omavahelist koostööd. Eesti jätkab abi osutamist Gruusiale eurointegratsiooni valdkonnas. Gruusia soov ja tahe liitumiseks euroatlantiliste struktuuridega on vääramatu. Eesti toetab Gruusia rahvast sellel teel.

Kosovo iseseisvusdeklaratsioon on poliitilise protsessi tulemus, mis käivitus ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga ja nägi ette Kosovo staatuse määratlemist. Kahjuks ei viinud see protsess läbiräägitud ja osapoolte vahel kokku lepitud lahenduseni.

Kosovo erinevus muudest separatistlikest piirkondadest seisneb selles, et ta oli ÜRO protektoraat 9 aastat, seal tegutses NATO rahuvalve sellest veel kauem. Rahvusvahelise üldsuse sekkumine toimus pärast räigeid inimõiguste rikkumisi Miloševići režiimi poolt.

ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1244, mis käivitas staatuseprotsessi, viis praeguse tulemuseni, kuid oleks võinud viia ka osapoolte vahel kokku lepitud lahenduseni. Kui rääkida analoogiatest, siis peaks olema mingi kaasus, kus on olemas kõik need elemendid, mis praegu Kosovos on olemas. Teist sellist kaasust aga maailmas täna pole.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt