Kristiina Ojuland: m-valimistest (SL Õhtuleht)

Arvamus
|
07.08.2007

Eestile rahvusvahelist kuulsust toonud e-riigi praktika on meie endi jaoks iseenesestmõistetav. Me ei kujuta enam elu ette ilma e-pangata, e-maksuametita, e-parkimiseta jne. Mobiilside teenustest rääkimata. Just sellest viimasest tahangi rääkida.

SL Õhtuleht, 07.08.2007

Eestile rahvusvahelist kuulsust toonud e-riigi praktika on meie endi jaoks iseenesestmõistetav. Me ei kujuta enam elu ette ilma e-pangata, e-maksuametita, e-parkimiseta jne. Mobiilside teenustest rääkimata. Just sellest viimasest tahangi rääkida.

Viis aastat tagasi võtsime vastu Kohalike omavalitsuse volikogu valimise seaduse, milles sätestati esmakordselt valijatele võimalus valida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel elektroonilise hääletamise teel. Toonane seadusemuudatus tekitas laia vastukaja nii kodu –kui välismaal. Kes muretses valimiste tehnilise turvalisuse pärast, kes demokraatia reeglite täitmise pärast, mõned muretsesid ka selle pärast, et äkki kasvab noorte valmisaktiivsus, mille tõttu mõned erakonnad võivad varasemast rohkem hääli saada. See viimane muuseas osutus täiesti õigeks prognoosiks. Võrreldes 2005 aasta kohalike valimistega kolmekordistus e-hääletajate osakaal sellel kevadel Riigikogu valimistel. Kahtlemata on positiivne, et noorte valmisaktiivusus kasvas ja ma julgen väita, et elektrooniline hääletamine on end õigustanud, valijad on e-hääletamise omaks võtnud. Usaldus ja huvi Eestis läbi viidud e-valimiste osas rahvusvahelisel tasemel on suur. Nii kohalike omavalitsuste kui ka Riigikogu valimiste ajal jälgisid arvukad erinevate riikide vaatlejad meie valimisi. Ka rahvusvahelistes organisatsioonides on e-valimised äratanud suurt huvi eeskätt demokraatia kaasajastamise seisukohalt. Eesti on siinkohal olnud suunanäitajaks ja tõestanud, et e-valimised ei toonud kaasa võltsimisi ja muid rikkumisi. Eesti e-valimiste kontseptsioon, kus isik tuvastatakse ID-kaardile kantud isiku võtme ja sellega seotud sertifikaatide abil ning isik kinnitab hääletamise digitaalallkirjaga, on osutunud igati turvaliseks. Tehnilise vahendina oleme e-valimistel kasutanud siiamaani arvutit.

Aeg minna edasi

Käesolevaks ajaks on tehnoloogiliselt võimalik e-hääletamine järgmistel kohalikel valimistel viia mobiil-ID lahenduse peale. Alates aprillist on kättesaadavad olnud mobiil-ID SIM-kaardid. Mobiil-ID sisaldab lisaks tavalise SIM-kaardi funktsioonidele ka isiku mobiilset identiteeti- selle abil on erinevatel internetiteenuste pakkujatel võimlik isikut tuvastada ja isikul on võimalik selle abil digitaalallkirjastada erinevaid dokumente, näiteks teha pangaülekandeid jms. Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud turvatehnoloogia ja vastavate PIN-koodidega. Lisaks on mobiil-ID mugavam ka selle tõttu, et arvutile ei ole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.

Mis puudutab turvalisust, siis mobiil-ID on tavalise ID kaardi edasiarendus, kus isikutuvastamise ning digitaalallkirjastamise funktsioonil on samasugune kõrgendatud turvalisuse aste nagu ID-kaardil. Mobiil-ID väljastamise, sealhulgas mobiil-ID SIM-kaardile kantud isikliku võtmega seotud sertifikaatide aktiviseerimise protseduur toimub kooskõlas digitaalallkirja seadusega. Mobiil-ID väljastamisel järgitakse isikutuvastamise osas sama rangeid infotehnoloogilisi ja organisatsioonilisi nõudeid nagu ID-kaardi väljastamisel.

Kuna mobiiltelefon on inimesel tavaliselt kogu aeg kaasas, annab see suurema vabaduse ka valimistel osalemiseks. Elutempo on aina kiirem ja noortel inimestel eriti. Tõenäosus, et inimene ei saa valimiste päeval isiklikult valimisjaoskonda minna, on küllalt suur. Kuna tehniliselt on võimalik, siis minu arvates on igati õige, kui riik loob kodanikele mugavama võimaluse valimistel oma tahet avaldada.

Inimene saab tänu mobiil-ID-le oma isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda e-hääletamisel mobiiltelefoniga. E-demokraatia seisukohalt annab selline tehnoloogiline lahendus lootust, et valijate arv kasvab ja valija tegelik tahe saab selgemini ellu viidud tänu sellele, et valitavatele ametikohtadele nii kohalikes volikogudes kui ka Riigikogus saavad valituks inimesed, keda rahvas tegelikult tahab enda esindajana näha.

Selleks, et m-valimistele anda õiguslik alus, on vaja teha seadusemuudatused. Riigikogu sügisese istungjärgu jaoks on siinkohal aines olemas.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt