Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve (Reformierakond) sõnul saavad kohalikud omavalitsused haridusraha kasutamisel suurema otsustusõiguse: 2017. aastast muutub erakoolide tegevuskulude katmine vabatahtlikuks ning haridusministeerium küsib omavalitsuse arvamust enne uuele erakoolile koolitusloa väljastamist.
Randjärv märkis erakooliseaduse muudatusi kommenteerides, et erakoolide riigipoolne rahastamine ehk õpetajate palgaraha pole kunagi olnud küsimärgi all, arutletud on tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud nn karbikulude tasumise kohustuse üle.
„Jõudsime koostöös asjaosalistega tõdemuseni, et haridusküsimuste korraldamine alus- ja põhihariduse tasemel on kohaliku omavalitsuse haldusalas ning kogukonna arvamust tuleb rohkem usaldada. Munitsipaalkoolid pakuvad sageli samu meetodeid ja lähenemisi, mida erakoolid. Vastandamise ja usaldamatuse asemel tuleks rohkem koostööd teha ning häid kogemusi omavahel jagada,“ selgitas riigikogu kultuurikomisjoni esimees.
Ta rõhutas, et hariduslike erivajadustega laste koolitus jääb täielikult riigi kanda. „Mõistetav on vanemate ootus väikeklasside järele ning soov, et laste huvide ja erivajadustega arvestataks, seda olenemata kooli omandivormist. Hariduslike eravajadustega õpilastele tuleb läheneda terviklikumalt ning paindlikumalt, et perede ainsaks valikuks ei oleks erakool.“
Erakoolidele ja omavalitsustele on kolmeaastasel üleminekuperioodil 2017. aastast kuni 2019. aasta lõpuni jäetud aega uue olukorraga kohanemiseks, et koolid jõuaksid oma senise arengukava ümber hinnata ning vajadusel leida muid tuluallikaid. Omavalitsuste puhul tuleb muuhulgas arvestada ka haldusreformiga.
„Loodetavasti toetavad omavalitused vabatahtlikult erakoole nii üleminekuperioodil kui pärast seda, teadvustades erakoolide rolli ühtses koolivõrgus. Seaduse jõustumisel on omavalitsused kaasatud uute erakoolide asutamisprotsessi selle läbi, et neilt küsitakse arvamust enne koolitusloa väljastamist,“ selgitas Randjärv.
Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) vastuvõtmisega muutub 2017. aastast erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Linnale või vallale jääb võimalus erakoole toetada kui omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil aastani 2019 on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 15 miljonit eurot. Toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.