Riigikogu aseesimehe ja Balti Assamblee presidendi Laine Randjärve esmaspäevasel kohtumisel Põhjamaade Nõukogu presidendi Karin Åströmi ja asepresidendi Hans Wallmarkiga oli tähelepanu keskmes Ukraina kriis.
„Venemaa agressiooniga Ida-Ukrainas ja Krimmi inkorporeerimisega on muutunud kogu Euroopa julgeolekuolukord. Kujunenud rahvusvahelises kriisiolukorras peavad Euroopa demokraatiad kokku hoidma ja üksteist toetama. Eestile on parim julgeolekugarantii liikmelisus ja aktiivne tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt Euroopa Liidus ja NATOs, samuti tihe koostöö regioonis, Põhjamaade ja Balti riikide vahel,“ ütles Randjärv.
Randjärv täiendas, et mingil juhul ei tohi lasta Vene propagandal tekitada hirmutunnet. „Paanikal pole mõtet ega kohta meie igapäevaelus. Peame tähelepanelikult jälgima Venemaal toimuvat ja olema valmis vajadusel kiirelt ja adekvaatselt reageerima,“ ütles Randjärv.
Kohtumisel leiti, et Venemaa sõjaline agressioon Krimmis kaasmaalaste kaitsmise ettekäändel on loonud ohtliku pretsedendi. Ka Vene passide forsseeritud jagamine ja seeläbi kodanikkonna kasvatamine teise riigi territooriumil ei ole aktsepteeritav.
Randjärve sõnul ei ole olukord Eestis Ukrainaga kõrvutatav. Siinsed vähemusrahvused on harjunud elama Euroopa kultuuriruumis, neil puudub ümberorienteerumiseks vajadus ja soov. „Praeguses ärevas olukorras vajab Ukraina demokraatlikelt riikidelt solidaarsust ja toetust. Meil, Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide esindajatel, on põhjust teha sagedamini visiite Ukrainasse, aga ka Moldovasse, et tutvuda olukorraga ja avaldada oma kohalolekuga toetust nende riikide tegevusele õigusriigi loomisel ja euroopalike väärtuste järgimises,“ märkis Randjärv.
Randjärv rõhutas, et Eesti soovib vähendada kodakondsuseta inimeste arvu. „Igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. Selle saamise tingimusi on pidevalt lihtsustatud. Uue valitsuse suund on anda ligi 1000 lapsele, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsus, juhul kui lapse vanemad ei tee avaldust sellest loobumiseks,“ ütles Randjärv. Ta lisas, et alates 65. eluaastast piirdutakse suulise kodakondsuseksamiga, senise suulise ja kirjaliku asemel.