Eestil läheb hästi. Majandus õitseb, inimeste elujärg paraneb, pension tõuseb ning iivegi on näidanud positiivseid trende.
Et eestlane taas maaelu avastaks.
Eestil läheb hästi. Majandus õitseb, inimeste elujärg paraneb, pension tõuseb ning iivegi on näidanud positiivseid trende. Sellele vaatamata teeb mind murelikuks Eestimaa väiksemate piirkondade eluolu ja tulevik. Elu ei tähenda ometigi vaid elu linnas.
Igal piirkonnal on oma spetsiifilised mured ja rõõmud, kuid samas on ka pea kõiki Eestimaa väiksemaid omavalitsusi puudutavad ühised väljakutsed. Üheks karjuvamaks probleemiks enamikus Eesti omavalitsustes on noorte lahkumine kodukohast ning tööle ja elama asumine kas Tallinna, Tartusse või mõnda muusse suuremasse linna.
Selleks et ka väiksemates piirkondades elu paraneks, kohalik majandus areneks ning oleks tagatud elanikkonna järjepidevus, on oluline, et meie inimesed oma kodukohta naaseksid.
On väga tervitatav, et pärast gümnaasiumi lõpetamist minnakse edasi õppima, omandatakse hea haridus ja konkreetne erialane oskusteave. Küll aga teeb murelikuks see, et saadud potentsiaali ei rakendata enam oma kodukohas.
Miks on nii, et noored koju tagasi tööle ja elama ei tule? Olen kuulnud nurisemist madala palga üle. Tõsi, vastu vaielda ei saa. Samuti on ettevõtjatel mure kvalifitseeritud tööjõu nappuse pärast. Treipink on, kuid töömeest pole.
Olen omaealistelt kuulnud ka seda, et kui korra pealinna tuled nähtud, siis enne kuuekümnendat eluaastat maale tagasi elama asja pole. Samas on mõni suurpatrioot, kes asub tööle või asutab oma ettevõtte just kodupiirkonda. Olenemata sellest, millised raskused ees seisavad.
Amet selgeks kodu lähedal
Pean ääretult tähtsaks, et Eestis on aina enam populaarsust kogumas kutsekoolid ning ülikoolide kolledžid, mis tagavad kohalikule noorele võimalused omandada nii kõrg- kui ka kutseharidus oma kodukohas või selle vahetus läheduses. Mingi osa lõpetanuid jääb kodukanti tööle ning nendega muret ei ole. Küll aga teevad nukraks noored, kes tagasi ei tule. Mida ette võtta?
Kiirelt väheneva elanikkonna probleemi aitab veidikenegi leevendada inimeste kolimine linnast maapiirkondadesse – rahulikumasse ja stressivabamasse keskkonda. See aitab omakorda kaasa omavalitsuste maksubaasi suurenemisele ja kohalikule arengule.
Vaja oleks linnaelanikkonna seas veelgi enam propageerida piirkondi väljaspool suuremaid keskusi ning tutvustada võimalikke väljavaateid ja perspektiive. Mida rohkem raha on kohalikus piirkonnas ringluses, seda enam ju võidab ja areneb ka omavalitsus.
Oleks mõistlik edendada kohalike ettevõtjate koostööd lähimate õppeasutuste ja tudengitega. Miks ka mitte üli- ja kutsekoolidega väljaspool maakonda. On ju mitmeid variante.
Nii näiteks on üks võimalus, et ettevõte sõlmib tudengiga nn eellepingu, millega kohustub hüvitama kõik õpingutega seotud kulutused. Tudeng seevastu kinnitab, et jätkab tööd antud konkreetses ettevõttes pärast kooli lõpetamist või kooli kõrvalt juba nt teisel õppeaastal. Nii on tudengile tagatud õppemaksu tasumine, praktika- ja ka töökoht tulevikus. Tööandjale aga garantii, et vajalik spetsialist on olemas. Tean, et mitmel pool Eestis seda juba tehakse.
Kohalikku eripära arvestavad töökohad
Selleks et meil oleks rohkem tasuvaid töökohti, tuleks meelitada kohale enam ettevõtjate investeeringuid. Siin on hea võimalus kasutada ära just oma maakonnale iseloomulikke piirkondlikke eripärasid. Võimalusi on Eesti eri piirkondades üsna mitmeid. Alustades mereturismist ja lõpetades puidutööstusega. Tänapäeval on üsna head võimalused kasutada ka alustava ettevõtte toetusi, mis on suunatud just ettevõtluse arendamiseks väiksemates piirkondades.
Noorte ettevõtlusvaimu ja innovaatiliste ideede rakendamiseks tuleb sellesse valdkonda enam tähelepanu ja rahalisi vahendeid suunata. Üha enam on populaarsust kogumas kohalikud arenduskeskused ja sinna juurde rajatavad ettevõtlusinkubaatorid ning nõustamiskeskused.
Suure potentsiaaliga on kindlasti ka tudengifirmade senisest suurem toetamine ning neile vajalike tingimuste loomine. Kas või näiteks tihedam sidustamine ettevõtlusinkubaatoritega.
Kindlasti tuleb inimeste heaolu ja majanduse arengu hüvanguks rakendada enam eurovahendeid. Samuti tuleb jätkata ka edaspidi riiklike regionaalvahendite kaasamist kohaliku elu arendamisse. Peame kasutama õigeaegselt ja asjakohaselt peagi avanevaid uusi eurofonde, kus on meetmed üsna mitmete eluvaldkondade rahastamiseks. Seda kõike selleks, et luua paremad elutingimused ning elukeskkond.
Eesti maapiirkondade konkurentsivõime arendamiseks peame enam toetama arengu ja jätkusuutlikkusega seotud valdkondi, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamist ning säästlike innovaatiliste tehnoloogiate väljaarendamist ja kasutuselevõttu.
Loodan, et noored üle Eesti annavad ka omavahel suheldes ja plaane tehes enda panuse sellesse, et välja rännanud sõbrad ja tuttavad kodukohta tagasi elama ning tööle tuleksid.