Lauri Luik: põhikool ja gümnaasium koos või eraldi? (Lääne Elu)

Arvamus
|
|
07.04.2009

Riigikokku on jõudnud uus põ­hikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud küsimu­si tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Riigikokku on jõudnud uus põ­hikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud küsimu­si tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Hariduse seadusandlikku maas­tikku tuleb korrastada. Nimetatud dokument on selleks hea algus. PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohus­tuse täitmise parandamine, väljalangemuse vähendamine, haridusli­ke erivajadustega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.

Samuti on teemasid, mida see eel­nõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on oluline. Ühe näitena võib tuua eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalit­suste üldhariduskoolide ülalpidami­seks.

Selles eelnõus on aga sätteid, mil­le rakendamisega ei saa ette pandud kujul nõustuda ning mis on saanud ka kohalike haridusinimeste pahameele osaliseks.

Nii näiteks ei pea ma õigeks, et soo­vitakse kaotada omavalitsuste vaheline tasaarvlemise süsteem. Hari­dus- ja teadusminister ei ole esita­nud kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba välja kujunenud süstee­mi muutma hakkama. Praegu pole ülevaadet, mida toob tasaarvlemise süsteemi kaotamine kaasa kohalikele omavalitsustele. Enne kui piisa­vaid põhjendusi ei esitata, ei saa ma sellega nõustuda.

Õppekavaarendus, muudatused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käi­ma üht sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.

Nimetatud eelnõu kontekstis on keskseks teemaks kujunenud põhikooli ja gümnaasiumi la­hutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõi­ge keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks paindlikumate õppekavade rakendamise kaudu. Ka selleks, et parandada õpilaste põhi­koolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Ometi ei saa koolitasemete lahu­tamist teha jõuga, kiirustades ega ilma põhjaliku analüüsija selgitus­tööta, sest muudatus puudutab väga paljusid inimesi. Tuleb teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste viisi. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, val­misolekut ja vajadusi. Ei ole mõtet teha muudatust pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes oma­valitsuses ei ole see üldsegi tarvilik.

Samuti tuleb koostada konkreetne tegevusplaan ja skeem koo­lide lahutamiseks koos asja­omaste finantsnäitajatega. Praegu pole ülevaadet, milliseks võib selle reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Omavalitsustest on tulnud signaa­le, et eelnõu sisu ja mõjusid ei ole kohapeal küllalt arutatud ega selgi­tatud. Jagan arvamust, et kooskõlastusring läbiti pealiskaudselt ning pärast seda on eelnõu sisu muuda­tusettepanekute tõttu oluliselt muu­tunud.

Et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt