“Kuigi Riigikogu on 2011. aasta riigieelarvega otsustanud eraldada rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB-õpe) arendamiseks täiendavalt üle 600 000 euro, pole haridusministeerium senini lepinguid sõlminud,” ütles parlamendisaadik ja kultuurikomisjoni liige Lauri Luik (Reformierakond). Eelarveaasta hakkab peagi lõppema ning kui see jääb tegemata, minnakse vastuollu seadusega.
Luik loodab väga, et lähiajal suudetakse vastavad lepingud koolide ja haridusministeeriumi vahel ka allkirjastada. “Eesti riik on seni teinud pingutusi, et IB-õpe edukalt rakenduks, hoiakud IB-õppe arendamiseks on olnud positiivsed, seda nii valitsuskabinetis kui ka kohtumistel ministriga. Et IB-õppega oleks võimalik edasi minna, peaks praegune olukord kiiremas korras lahenduse saama,” rääkis Luik.
“Konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ja arendamine Eestis on riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus,” rõhutas Luik.
Mõne aja eest vastu võetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus integreerib IB-õppe Eesti haridussüsteemi. IB-õpe ei ole mõeldud konkureerima riiklike õppekavadega ning on kooskõlas ühtluskooli põhimõtete ja arendamisega, mis tähendab maksimaalset integreeritust laiemas ühiskondlikus mõttes. Siiani on õpet rahastatud paralleelselt nii välis- kui ka haridusministeeriumi eelarvest.
Rahvusvaheliste õppekavade järgi õpib täna 140 riigis ja 3268 koolis rohkem kui 948 000 3–19-aastast õpilast. Koolide arv kasvab pidevalt ning IB-õppe arendamine on ka Eesti riigi üks prioriteete. Välismaalaste laste (nt diplomaatide) õppe eest tasumine on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Siiani on IB-õpe lastele toimunud Eestis Tallinna Inglise Kolledžis riigi kulul.