Koroonapandeemia on Eestis kestnud üle pooleteise aasta. Pikas vaates võib see tunduda lühikese ajana. Tegelikult pole aga praegu juba kolmandas klassis käivad õpilased teistes tingimustes saanudki eriti õppida ja praeguste abiturientide gümnaasiumiaeg on olnud kahtlemata kõike muud, kui nad gümnaasiumiteed alustades ette kujutasid. Rääkimata koolieelikutest, nemad ei mäletagi koroonaeelset aega. Nende ajaarvamine ongi ainult selles nn uues reaalsuses.
Viimased poolteist aastat, millel on praegu otsene mõju juba kolmele õppeaastale, on meie haridussüsteemi oluliselt muutnud. Ühelt poolt oleme teinud ülivõimsa digi(tiigri)hüppe, saanud tõestuse, et paindlikud õppeviisid on võimalikud. Teisalt on see aeg toonud esile ka meie haridussüsteemi nõrgad kohad.
Kolmandikule õpilastest kaugõpe ei sobinud
Pandeemia pani meid distantsilt nii õppima kui ka töötama. Juba on uuringuid, mis näitavad, kuidas distantsõpe on õpilaste õpitulemusi ja -motivatsiooni mõjutanud.
Õpilasi, kellel oli enda hinnangul distantsõppe ajal raske õpitavast aru saada, oli kevadel haridus- ja noorteameti tehtud rahuloluküsitluste andmetel 4. klassis 18 protsenti, 8. klassis 22 protsenti ja 11. klassis 26 protsenti. Tulemusi üldistades oli kaugõppe ajal õppimisega hädas hinnanguliselt 16 000 algklasside, 9 400 7.-9. klasside ja 6 100 gümnaasiumiõpilast.
Ka Tallinna Ülikooli korraldatud distantsõppe uuringu tulemused ütlevad, et ligi kolmandik õpilastest hindas kaugõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet ning et nad tulid distantsilt õppimisega halvemini toime. Pooled selles uuringus osalenud õpetajatest leidsid, et distantsõpe oli vähem tõhus kui tavapärane õppekorraldus. 42 protsendi õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem.
Rahuloluküsitlused näitasid ka, et pikalt distantsilt õppinud 11. klassi õpilastest pea pooled ütlesid kevadel, et neil on alati või tihti “kõigest kõrini”. Stressis inimese õpimotivatsioon on madalam ja ka õpitulemused on sellest mõjutatud.
Need tulemused näitavad, et pandeemia tõttu kaugõppel oldud aeg on mõjunud ja mõjub negatiivselt nii õpitulemustele kui ka õpilaste vaimsele tervisele.
Õpilünkade tasandamine ja õpilaste vaimne tervis prioriteediks
Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järgnevatel õppeaastatel, õpimotivatsioon langeb, põhjustades varast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul.
Pandeemia on näidanud, et eriti noorte vaimne tervis on väga haavatav, kui ära võtta ühtekuuluvustunne ja suhtlemisvõimalused.
Maailmapanga, UNESCO ja UNICEF-i kolm poliitikasoovitust pandeemia kahjulike tagajärgede vähendamiseks on:
hoida koolid avatuna; tagada kõigile õpilastele tugi õpilünkade tasandamiseks; võimaldada kõigile õpetajatele ettevalmistus ja tugi õpilaste õpilünkade diagnoosimiseks, õpetamise kohandamiseks vastavalt laste individuaalsetele vajadustele ja efektiivsemaks digikeskkondade kasutamiseks olukorras, kus on vajalik uuesti distantsõppele minna.
Ka Eesti haridusvaldkonnas oleme neid soovitusi järginud.
Õpilünkade tasandamiseks lisavahendid
ÜRO, Maailmapanga, Euroopa Komisjoni ja UNESCO analüüside järgi on pikaajaline koolide sulgemine tekitanud märkimisväärseid õpilünki, sest kaugõpe lihtsalt pole nii tõhus kui tavapärane õpe.
Teadlased on koroonamõjude uuringutes välja toonud ka asjaolu, et kui lastel tekivad baasoskustes lüngad, mõjutab see järgmiste oskuste omandamist kogu hilisema elu jooksul. Oskused, mida lapsed omandavad nooremas eas on aluseks kõrgema taseme oskustele, mida omandatakse hiljem.
Samuti on õpilünkade tekkimisel suur mõju õpimotivatsioonile, need on omavahel tihedalt seotud. Õpilastel, kes saavad õpitavast aru ja oskavad, motivatsioon suureneb, ning õpilastel, kes ei saa õpitavast aru, motivatsioon väheneb. See omakorda mõjutab järgnevaid õpitulemusi ning edasisi haridusvalikuid.
Seega on väga oluline õpilünkadele tähelepanu pöörata nüüd ja kohe.
Kevadel eraldasime 13,5 miljonit eurot, et õpilaste õpilünkade ja -motivatsiooniga tegeleda: kuus miljonit jagasime õpilünkade tasandamiseks koolidele ja 7,5 miljoniga toetasime õpilaste õpimotivatsiooni, vaimse tervise ja üldpädevuste arengut õpihuvilaagrites.
Uues on 12 miljonit eurot ette nähtud täiendavateks tugiteenusteks, et korraldada õpe paindlikult ja õppijakeskselt. Lisaraha pakub võimalust iga õppija vajadusi silmas pidada, näiteks korraldada õpet väiksemates õpperühmades, pakkuda individuaalseid konsultatsioone või palgata ka abiõpetajaid. Jätame koolidele vabaduse ise koos koolipidajaga otsustada, milliste tugiteenuste jaoks lisaraha kasutada. Toetust saavad kõik üldharidus- ja kutsekoolid.
Koroonalaine kolmandaks laineks valmistudes pidasime esmatähtsaks, et koolid jääksid avatuks, et me ei saadaks õpilasi kergekäeliselt ja lausaliselt distantsilt õppima. Koos terviseameti ja teadusnõukojaga töötasime välja lihtsustatud karantiini põhimõtte, mis kehtis kõigile koolis nakatunuga lähikontaktis olnud lastele ja noortele.
Haridusasutuses toimunud lähikontakti korral ei ole jäänud õpilased koju, vaid pidevalt testides selgitasime välja tegelikud viiruse kandjad, kes jäid koju. Terviseameti andmed näitavad, et koolis testitud lähikontaktsetest osutus positiivseks septembris veidi üle nelja protsendi, aga oktoobris üle kuue protsendi, mis näitab, et koolikeskkonna lähikontaktsed nakatuvad harvem kui ühiskonnas üldiselt.
“Oleme pidanud oluliseks piirkondliku olukorraga arvestamist, et mitte sulgeda koole lausaliselt.”
Muidugi, kui piirkonna viiruseleviku tase on kõrge, saab koolijuht koostöös Terviseametiga saata kas kooli, klassi või kooliastme ajutiselt distantsiõppele. Seda ka vajaduse korral tehakse. Oleme pidanud oluliseks piirkondliku olukorraga arvestamist, et mitte sulgeda koole lausaliselt.
Praegu on nakatumistase riigis taas väga kõrge. Oleme selgelt punases ja haiglad täituvad väga kiiresti, eelkõige vaktsineerimata vanemaealiste inimestega. Kuna riigis on nakatumisnäitajad kõrged, on meil ka koolikoldeid palju.
17. oktoobri seisuga oli terviseameti andmetel Eestis kokku 178 kollet, neist 103 on seotud haridusasutustega. Koolis on nakatunud 1268 last ja 269 täiskasvanut. Näeme, et laste hulgas nakatuvad just nooremad õpilased ja vanematest õpilastest need, kes pole vaktsineeritud.
Ka täiskasvanutest on enamus nakatunuid vaktsineerimata, kuigi nakatuvad ka vaktsineeritud õpetajad, kuna nende vaktsiini tõhusus on hakanud langema. Seetõttu otsustasime valitsuses, et kõik haridustöötajad saavad vaktsineerimisest kuue kuu möödudes kohe tõhustusdoosi.
Koolide lahtihoidmiseks on äärmiselt oluline, et koolipere – nii koolitöötajad kui ka noored – oleks vaktsineeritud. Õpetajatest on vaktsineeritud 83 protsenti. Praegu on pisut üle 45 protsendi 12–15-aastastest õpilastest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ja 16–17-aastastest pisut üle 60 protsendi.
Euroopas oleme noorte vaktsineerituse tasemelt 15. kohal, meist oluliselt rohkem on noori vaktsineeritud Taanis, Norras, Soomes, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Islandil, Itaalias. Teiste riikide kogemused on näidanud, et vaktsineerimine hoiab viiruse levikut kontrolli all ning vähendab oluliselt raskete haigusjuhtude tekkimist. Ka koolid saavad seal toimida oluliselt stabiilsemalt.
Head lapsevanemad, kui teie kooliealine laps, keda saab vaktsineerida, ei ole veel vaktsineeritud, siis palun konsulteerige koolivaheajal oma perearstiga. Vaktsineeritud õpilane saab rahuliku südamega käia nii koolis kui ka huvihariduses.
Me näeme, et ebastabiilne koolikorraldus on osadele lastele mõjunud nii laastavalt, et nad kukuvad koolisüsteemist lausa välja. Kui üks uks sulgub, peab avanema teine. Meie, täiskasvanud, peame teadma, millisest uksest lahkuv laps sisse astub. Kui vaja, tuleb leida lisaaega, et mõni keerulisem teema koos õpetajaga selgeks saada. Sellest võib sõltuda õpilase edasine toimetulek.
Püüame teha kõik, et õpilased ja õpetajad saaksid vaadata üksteisele silma. Et meie koolid oleksid avatud ning lapsed saaksid jätkuvalt maailma parimat haridust. Selleks on oluline, et nii õpetajad kui ka võimalikult palju õpilasi oleks viiruse eest vaktsiiniga kaitstud. Meil ei ole muud valikut.