Sotsiaalminister Maret Maripuu saatis täna avaliku kirja Liisa Pakostale, kes tänases Postimehes ilmunud loos kritiseeris valmivat töölepinguseadust.
Ei piisa sellest, kui ette võtta üks lehekülg, siis lapata natuke edasi ja leida järgmine tore koht, kust lugeda.
Sama kehtib ka uue töölepingu seaduse eelnõu puhul.
Nõustun Liisa Pakostaga, et valetada ei ole ilus. Valetamist aitab vältida see, kui eelnõu eestpoolt tahapoole, mitte vastupidi läbi lugeda. Ja lugemist väärivad kõik paragrahvid ning iga sõna.
Eelnõu autoriteks on lapsevanemad
Eelnõu töötasid välja lapsevanemad, kellest oleks olnud rumal hakata ise oma õigusi kärpima. Kui seaduseelnõu rippus e-õiguses või osalusveebis, siis ei leidnud ma sealt ühtegi lastevanemate liidu seisukohta või pr Pakosta isiklikku arvamust.
Olen ise samuti lapsevanem ja ei tunne, et valmiv eelnõu kuidagi õigusi ahistaks. Rahvusvahelise tööõiguse põhimõtted ei keela töölepingu ülesütlemist teatud ajal, vaid teatud põhjustel.
Näiteks on töötajat kaitsev mõjuv põhjus see, kui ta on rase või kasvatab alla kolmeaastast last.
Rumal jutt on see, et lapsevanema jaoks ei too uus eelnõu kaasa muutusi paremuse poole. Vastupidi, rakendub pööratud tõendamiskohustus.
Termin võib tõesti kõlada keeruliselt. Tegelikult tähendab see väga lihtsat asja: kui tööandja on vallandanud raseda või väikest last kasvatava vanema, peab ta tõendama, et vallandamise põhjus ei olnud sündiv või väikene laps, vaid töölepingu tõsine rikkumine.
Väikelaste vanematele on see oluline punkt. Võin astuda selle sõnumiga läbi sünnitusmajast või mistahes muust asutusest. Ja lisada juurde, et rasedat ei või töölt vabastada töövõime vähenemise tõttu.
Loeme ikka järjekorras
Pr Pakosta ei leia eelnõust lapsepuhkuse päevi ja viitab paragrahvile 64. Soovitan säilitada rahu ning lugeda ülevalt alla ja vasakult paremale, nagu Euroopas enamasti kombeks. Number 64-le eelneb number 63 ning 63. paragrahvis on lapsepuhkuse päevad kenasti üles loetud.
Mis veelgi meeletum, eelnõuga tahetakse nende päevade eest lapsevanemale rohkem raha anda. Kui täna saab põngerjaga kodus veedetud päevast pisut üle poolesaja krooni (66 krooni päevalt), siis uues eelnõus on ette nähtud lausa kolmekordne tasu (alampalga alusel arvutatav summa oleks tänavu 216 krooni päevas).
Juurdelõikus perede õigustele
Mis puudutab mitmike keerulisest sünnitusest taastumist, siis jah, mitmike või tüsistusega sünni korral anti 14 päeva rohkem rasedus- ja sünnituspuhkust. Need päevad olid kirjas selle mõttega, et emal oleks pikem aeg töölt eemalolemiseks ning sünnitusest taastumiseks. Väita, et nüüd kärbitakse maha 14 päeva on pehmelt öeldes lühinägelik.
Tuletan meelde, et 2004. aastast sisse seatud vanemahüvitis on muutnud oluliselt vajadust nende 14 päeva järele. Kui ema rasedus- ja sünnituspuhkus oli 14 päeva pikem, saab ta vanemahüvitist 14 päeva vähem.
Tuletan pr Pakostale meelde, et rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei tee riik sissemakseid pensionikindlustuse teise sambasse ka täna. Miks ometi soosime ebaõigluse jätkumist, kus mitme lapse ema pensionifond jääb väiksemaks?
Ainukene mure võib tekkida neil sünnitajail, kelle palk oli suurem kui vanemahüvitise ülempiir. Samas saab pikemat sünnitushüvitist kindel ring sünnitajaid. Seega rahaliselt kaotab muudatustest vaid alla 1 protsendi naistest, kelle sissetulek on keskmisest oluliselt kõrgem.
Seadus sobib nii tööandjatele kui lapsevanematele
Kõiki neid puhkusi ja hüvitisi meeles pidades võib silme eest kirjuks minna, aga võin pr Pakostale kinnitada, et kõikidele nüanssidele on mõeldud.
Sotsiaalministeeriumi spetsialistid on lahkelt valmis vajadusel veelgi selgitama. Ma olen veendunud, et seadusemuudatused rahuldavad nii lapsevanemaid, tööandjaid ja lapsi. Samuti ei tunne ma, et olen lapsevanematele liiga teinud.
Ma pole nõus süüdistustega, et olen valetanud ja lapsevanemaid aruteludest vägisi eemal hoidnud. Igal Eesti elanikul on olnud võimalus kaasa rääkida.
Ainuke palve on alati olnud võtta eelnõu tekst ette ning kõik hoolikalt läbi lugeda. Mõnikord peitub vastus just naaberparagrahvis.