Maret Maripuu: vaktsiinid kaitsevad meid haiguste eest (Vooremaa, Põhjarannik, Lääne Elu, Järva Teataja, Virumaa Teataja)

Vooremaa, Põhjarannik, Lääne Elu, Järva Teataja, Virumaa Teataja, 03.07.2007

Nii mõnigi täiskasvanu on seisnud valiku ees, kas lasta teha kaitsesüst endale ja oma lapsele. Mina soovitan seda kindlasti teha, sest vaktsiinid kaitsevad teid ja teie võsusid ohtlikesse nakkushaigustes­se haigestumise eest. Ja on veel üks oluline nüanss: oma last vaktsineerides kaitsete ka teisi lapsi.

Mis saaks olla veel parem tõestus vaktsineerimise vajalik­kusele, kui see, et tänu kaitsesüstimisele on kogu maailmast suudetud täielikult välja juurida rõuged ja lähedal ollakse laste­halvatuse likvideerimisele. Meie lähinaabrite juures Soomes on jõutud nii kaugele, et riigist on kadunud sellised nakkushaigu­sed, nagu leetrid, mumps ja punetised.

Üksikute vaktsineerimisest pole abi

Ka Eesti riik tahab oma ela­nikele pakkuda paremat kaitset nakkushaiguste vastu. Selleks valmistab sotsiaalministee­rium ette uut vaktsineerimiskava. Tuleval aastal on kavas teha kaitsesüst ligi 16 000 vast­sündinule. Seda tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatu­se, leetrite, punetiste ja mump­si vastu. Esmakordselt tahame difteeria-teetanuse vastu korduvvaktsineerida ligi 70 000 täiskasvanut. Vaktsineerimine on tähtis ka seetõttu, et inime­sed reisivad üha enam ning nakkushaiguse võib saada mõ­nest teisest riigist.

Kui tahame, et mõni nakkus­haigus riigist kaoks, siis on väga oluline, et suur osa elani­kest oleks vaktsineeritud. Kui kaitsesüste teevad vaid vähe­sed, siis võivad tekkida uued haiguspuhangud. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Viimastel aastakümnetel on Euroopas tekkinud nakkushaiguste puhangute põhjuseks olnud just see, et liiga vähe elanikke või riskirühmasid on vaktsinee­ritud. Näitena võib tuua läkaköhapuhangud 1970-1980ndatel Suurbritannias ja Rootsis või difteeriapuhangu 1990ndatel endise NSVL aladel.

Markantse näite leiab ka Hollandist, kus ühe religioosse kogukonna (ortodokssed pro­testandid) inimesed keelduvad kaitsesüstimistest. Seetõttu on seal pidevalt leetrite, mumpsi ja punetiste lained. Just selles kogukonnas oli aastatel 1992-.1993 Lääne-Euroopa viimane lastehalvatuse puhang. Vaid tänu sellele, et enamik Hollandi elanikest olid vaktsineeritud, ei levinud need haigused kogu rii­gis. Küll aga nakatusid sama usulahu liikmed Kanadas kiiresti nii lastehalvatusse kui ka leetritesse.

Eestis ei ole inimesel nõuet vaktsineerida. Samas on riike, mis on teinud kaitsesüstimise mõne haiguse vastu kohustuslikuks. Nii on see näiteks USAs ja Itaalias ning need riigid on saavutanud elanike kõrge hõlmatuse. Samas võib edu saa­vutada ka teisiti. Maailma üheks kõrgema hõlmatusega riigiks on Soome, kus immuniseerimine on täiesti vaba­tahtlik. Soomes on selleni jõutud tänu inimeste ja arstide kõrgele teadlikkusele.

Ka Sotsiaalministeerium tahab immuniseerimiskava valmimise käigus harida pere­arste ja -õdesid, ämmaemandaid ja Eesti elanikke. Kavas on tutvustada kaitsesüstimise häid ja ka negatiivseid külgi.

Uue vaktsineerimiskava plussiks on see, et kasutusele võetakse kaasaegsemad vakt­siinid, millel on vähem kõrval­mõjusid. Ka praegu Eestis kasutatavate vaktsiinide kvaliteet on hea. Leetrite, punetiste ja lapseeas tehtud B-hepatiidi vaktsiin kaitsevad inimest 95-100%. Mõnevõrra madalama kaitse annavad läkaköha- ja tuberkuloosivaktsiin.

Toetavad ka omavalitsused

Kindlasti tuleb inimestel arvestada, et kaitsesüstide toi­meaeg on erinev. Näiteks difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiinid ei anna inimesele elu­aegset immuunsust. Seetõttu on oluline, et täiskasvanud teeksid teatud aja tagant korduvsüsti.

Vaktsineerimiskava koostamisel lähtus Sotsiaalministee­rium sellest, et kaetud oleks väga tõsised haigused, mis või­vad lõppeda surma või inva­liidistumisega. Minult on küsi­tud, miks ei tee riik kaitsesüste puukentsefaliidi vastu. Riiklik­ku kavasse puukentsefaliiti ei lisatud, sest enim ohustatud on metsatöödega seotud inime­sed, näiteks metsandustöötajad ning metsa-ja jahimehed. Siin on pandud seadusega töö­andjale kohustus tagada neile tasuta vaktsineerimine.

Samuti peaksid ennast vakt­sineerima need, kel on kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk-ja Ida-Euroopas, Skandi­naavias, Leedus ja Lätis. Ees­tis on enim puukentsefaliiti na­katunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Lää­nemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Lapsevanemad, kes on kahevahel, kas oma võsu puuk­entsefaliidi vastu vaktsineerida või mitte, võiksid nõu pidada perearstiga. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemate haigusnähtudega kui täiskasvanutel ja seepärast mõned perearstid ei soovita alla seitsmeaastastel kaitsesüsti teha.

Maapiirkonnas elavatel suurperedel, kes tahavad las­tele kaitsesüsti teha, kuid endal selleks raha napib, soovitan toetust küsida kohalikust oma­valitsusest.

Tahaksin kõigile südamele panna, et mitmeid nakkushai­gusi annab tänapäeval ära hoida vaktsineerimisega. Eriti peaksid vanemad mõtlema oma lastele, seda enam, et suur osa kaitsesüste on nende jaoks tasuta.