Mart Võrklaev: heade uudiste eelarve

Arvamus
|
Mart Võrklaev
|
07.10.2021

«Ära räägi mulle prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet,» öeldakse poliitikutele tihti. Kaja Kallase juhitud valitsus andis oma esimese eelarve eelmisel nädalal riigikogule, kes saab meie järgmise aasta ühise rahakoti planeerimise nüüd üle võtta.

Kaja Kallas nimetas seda dokumenti heade uudiste eelarveks ja tõepoolest häid uudiseid on selles üksjagu. Olles koalitsiooninõukogu liikmena eelarve kokkupanekus osalenud, toon mõne näite. Alustame eakatest. Kui Reformierakond lubas 2019. aasta parlamendivalimistel pensionitõusu 200 eurot, pidasid oponendid meid liiga optimistlikuks. Ent praegu saame öelda, et teeme lubaduse teoks.

Märtsis 2019 oli keskmine pension 448 eurot. Järgmisel aastal tõuseb see 590 eurole ja 2023. aasta erakorralise pensionitõusu toel 652 eurole. Neli eurot jääb eesmärgist ülegi!

Aga see pole veel kõik. Järgmisel aastal tõuseb ka Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 eurole. See aitab toetada neid eakaid, kellel pole kellegagi koos elades võimalust kodukulusid jagada ja kes uuringute järgi on suuremas vaesusriskis.

Kuid ka see pole veel kõik. 2023. aastal rakendub rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul taas ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Teatavasti tuleb pensionäridel praegu hakata üle 500 euro ulatuvalt pensionilt tulumaksu maksma. Meie leiame, et see on ebaõiglane, sest pensioniraha välja teenides on inimesed maksud juba maksnud. Keskmise pensioni saajale tähendab see muudatus 370 lisaeurot aastas.

Meie oponentidel on kahtlemata kümneid paremaid mõtteid, kuhu eelarves see eakatele minev raha kulutada, ja neid on nad ka jõuliselt välja käinud. Tegelikult on ülimalt õiglane ja tulevikku vaatav, et raha, mis riigieelarvesse laekub teise pensionisamba lõhkumise pärast, ei läheks pensionisüsteemist välja. Seetõttu seisame neil eelarvekõnelustel kindlalt pensioni tõusu plaanide taga.

Teiseks tahan rõhutada jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärilist palka.

Juba kevadel saime teha ettepaneku, et erinevalt eelmisest valitsusest, kes palgad külmutas, saame tõsta võtmealade palgafondi kolm protsenti. Nüüd on valitsus veel ressursse leidnud ja näiteks õpetajate keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, päästjatel 12 protsenti, hooldustöötajatel üle üheksa protsendi. Kindlasti on inimesi, kes arvavad, et see palgatõus tuleb lihtsalt ja saaks olla suurem. Innustan neid kõiki osutama eelarves kohale, kust võrdne osa muid püsikulusid kokku hoida – see on väga keeruline.

30 aastat pärast iseseisvuse taastamist tahame riigieelarvega anda enneolematu panuse sellesse, et Eesti oleks paremini kaitstud. Järgmisel aastal on kaitsekulud plaanitud 2,3 protsendile SKTst. Rahaliselt tähendab see tõusu 645 miljonilt eurolt 749,6 miljonile eurole ehk 104 miljonit eurot.

Praegu toimub julgeoleku mõttes meid muretsema panevat nii Leedu, Poola, Ukraina kui ka meie enda piiri vahetus läheduses. Loodan, et Eesti kaitsmine on midagi sellist, milles on riigikogus poliitiline konsensus ja kõik erakonnad saavad meie kaitsevõime arendamist toetada.

Reformierakond on teinud riigikogus korduvalt ettepanekuid, et riik hakkaks tegema plaani, kuidas minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Tänavune riigieelarve on esimene, kust näeme, et seda plaani on tõepoolest tegema hakatud. Haridusminister Liina Kersna on lubanud tulla peagi meie ette eestikeelse hariduse tegevuskavaga, mille tegevusteks on eelarves ette nähtud kaheksa miljonit eurot.

Mul on väga hea meel ka selle üle, et teadus-arendustegevusele antav raha jääb ühe protsendi juurde SKTst, nagu riigikogu erakonnad juba enne valimisi kokku leppisid. Teadust ja arendustegevust toetades saame kiirendada majandusarengut, mis hakkab tulevikus tagasi tooma kõrgemate palkade ja pensionidena, nagu näeme praegu Põhjamaades.

Lõpetuseks. Neid häid uudiseid lugedes võib jääda mulje, et Reformierakond riigi rahanduse korrastusega enam ei tegelegi. Aga see oleks täitsa vale. Pärast aastaid kestnud valitsemist, kus riigi raha kuidagi kulus rohkem, kui sisse tuli, on Kaja Kallase valitsus riigireformi tõsiselt ette võtnud.

Otsime eelarves kohti, kus saaksime riigi raha efektiivsemalt kasutada, näiteks ühesuguseid ülesandeid täitvaid asutusi kokku panna. Kuigi koroonakriis jätkub, paraneb eelarve positsioon 400 miljoni euro jagu, mis tähendab, et eelarve tulud järgmisel aastal on 13,1, aga kulud 13,6 miljardit eurot, nii et oleme endiselt Euroopa kõige vähem tulevikult võlgu võttev riik.

Riigieelarve menetluse võtab nüüd valitsuselt üle riigikogu. Erinevalt paljudest eelmistest aastatest oleme seekord näinud vaeva ka selle nimel, et riigieelarve dokument oleks arusaadavam. Loodetavasti aitab see kõigil inimestel kaasa rääkida selles, kuhu riik siis ikkagi peaks raha kulutama. Soovitan nii riigieelarve kui ka selle seletuskirjaga tutvuda ja ootan järgmiselt kuudelt sisukaid arutelusid.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt