Esmaspäeval käivitusid Eestis koroonaviiruse delta tüve laine pidurdamiseks uued piirangud, mis kehtivad peamiselt neile, kes on vaktsineerimata, pole koroonaviirust põdenud või kes ei ole valmis oma nakkusohutust kuidagi teistmoodi tõestama. See kõik annab aimu, milline hakkab olema meie elu sügisel: kui esimesed kaks lainet puudutasid meid kõiki, siis kolmas tuleb peamiselt vaktsineerimata inimeste laine. Just nende seast tuleb lõviosa haigestunuid ja surnuid, nagu me juba näeme, aga neid puudutavad kõige karmimalt ka piirangud.
Seetõttu on oluline, et kõik inimesed – vanusepiir on praegu 12 aastat – laseksid ennast ja oma lähedasi vaktsineerida. See jutt ei ole mingi propaganda ega riigi surve, vaid lihtsalt reaalsus. Meil tuleb selle viirusega veel pikalt koos elada ja kõik senised näitajad maailmas annavad kinnitust, et võimalikult paljude inimeste vaktsineerimine on ainus viis, kuidas saame riiki avatuna hoida.
Arvud näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus märgatavalt teistmoodi. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on see arv jäänud alla 100. Samal ajal sureb Venemaal iga päev Estonia laeva hukuga võrreldav hulk inimesi ehk umbes 800, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik. Põhjus on lihtne: Kui Suurbritannias on üle 70 protsendi rahvastikust vaktsineeritud, siis Venemaal on Sputniku vaktsiini arenduse takerdumise ja rahva seas külvatava vaktsiinihirmu tõttu vaktsineeritud vaid 26 protsenti inimestest.
Eestis on on endiselt neid, kes soovitavad ennast mitte vaktsineerida ja koguni valitsuse viiruse leviku piiramiseks seatud korraldustele mitte alluda. Need on kuritahtlikud soovitused, mis võivad paljudele inimestele maksma minna elu ja tervise.
Just vaktsineerimine aitab hoida ühiskonna, see tähendab koolid, töökohad, aga ka inimestele tööd andvad söögikohad, spordisaalid ja meelelahutusasutused avatuna.
Maailmas on seni süstitud 4,5 miljardit vaktsiinidoosi. Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja neid saanutel on väiksem tõenäosus nakatuda, eriti aga haigestuda raskelt või surra. Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on umbes pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on vaktsineerituid umbes iga neljas. Praegu haiglas olijaist on aga üle 90 protsendi neid, kes pole vaktsineerimiskuuri läbinud.
Isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt. USA-s, kus on vaktsineeritud 170 miljonit inimest, on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestel tõenäosus sattuda haiglasse 0,004 ja surra 0,001 protsenti.
Nii et ainus tee viirusekriisist välja on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale. Muu hulgas lähtume põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti viiruse läbipõdenud või hiljuti proovi andnud inimestele) piirangud kehtima ei hakka. Alates esmaspäevast on ilma COVID-19 tõendit kontrollimata sisetingimustes lubatud kuni 50 ja õues kuni 100 osalejaga üritused. See tähendab, et juba praegu peaks meil kõigil see tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema.
TÕSI ON ka see, et delta tüve parema levimisvõime tõttu peavad riigid kehtestama üldisemaid piiranguid. Eestis on võetud seisukoht, et nendes ruumides, kus lähikontakti ei ole enamasti võimalik vältida ja vaktsineerituse kontrolli teha ei saa, näiteks ühissõidukis, tuleks kanda maski. Seda võiks teha ka teistes avalikes siseruumides, kus inimestega lähikontakti vältida ei õnnestu, sest kunagi ei tea, kes parasjagu on vaktsineeritud või kes võib olla viirusega nakatunud. Kandes maski, kaitseme nii enda kui meiega lähikontaktis olevate inimeste tervist.