Milline hakkab välja nägema Järva vald?

Arvamus
|
Rait Pihelgas
|
06.10.2016

Ühinemise läbirääkimised on jõudnud lõpusirgele ja volikogu on saatud dokumendid avalikustamisele. Ambla vallale tegi ühinemise läbirääkimiste ettepaneku Järva-Jaani vallavolikogu eesmärgiga luua Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koeru, Koigi ja Roosna-Alliku valla põhjal uus maaomavalitsus ehk Järva vald.

Miks peab Ambla vald ühinema? Kevadel võeti vastu haldusreformi seadus, kus on määratud kriteeriumid, millele omavalitsused peavad vastama pärast 2017. aasta valimisi.

Põhikriteerium on elanike miinimumarv 5000. Seaduses määratud eranditele Ambla vald ei vasta, seega on meil kohustus ühineda.

Haldusreformi juures on oluline, et me kodanikena mõistaksime, mis on vald. Hea vald on see, mida endaga toimetulev kodanik ei märka. Sellises vallas on kvaliteetne elukeskkond, head koolid ja lasteaiad, toetus kodanikualgatusele ning abi saavad need, kes seda vajavad. See tähendab, et seadusega pandud kohutused on täidetud hästi. Ühinemise aluseks saavad ja peavad olema omavalitsuse ülesanded. Reformi käigus ei looda müüre ega piire ning inimeste vabadus otsustada ja liikuda säilib.

Käesoleva ühinemislepingu eesmärk on Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valla põhjal moodustada üks tugev omavalitsus.

Eesmärk on muutuvates tingimustes tagada kvaliteetne elu maapiirkonnas ja teostada haldusreformi kaudu regionaalpoliitikat. Ühisomavalitsuse loomise loogika on asumipõhine lähenemine, see tähendab meil on asulad, millest igaühel on õigus jääda ellu ning sünergias arendada edasi maaelu.

Ühinemise käigus ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust. Ühinenud omavalitsus on võrgustikupõhine omavalitsus, milles asulad toetavad üksteist.

Loodavas vallas on üks valimisringkond ja volikogus 21 liiget. Üks valimisringkond sellepärast, et ei tekitataks piirkondade konkurentsi ning tekiks ühtne piirkonna poliitika. Volikogu juurde luuakse komisjonid, milles on igast ühinevast omavalitsusest üks liige. Samuti luuakse volikogu juurde kogukonnakogud ja avatud külaelukomisjon, mis tagavad kogukondade kaasatuse ja kaasarääkimise võimaluse otsustamise juures.

Valla juhtimine kujundatakse mitmetasandiliseks ja võrgustikupõhiselt. Eesmärk on, et kodanikud saavad omavalitsusega suhelda võimalikult lihtsalt, kasutades tänapäevaseid e-riigi võimalusi. Seega ei maksa üle tähtsustada loodava omavalitsuse puhul haldushoone ehk vallamaja asukohta.

Järva valda luuakse seitse teenusekeskust ja teeninduspunkt. Ambla vallale tähendab see seda, et avalikku haldust on rohkem, sest teenuskeskus rajatakse Aravetele ja teeninduspunkt Amblasse.

Igas piirkondlikus keskuses on arendustöötaja, kes vastutab piirkonna arengu eest ja on vallavalitsuse liige. Keskus annab esmanõu, võtab vastu makseid, korraldab piirkondlikku kinnisvarahaldust ja heakorda, kohalikku arendusvõimekust, esmatasandi sotsiaalhoolekannet, rahvastikuregistri toiminguid.

Aravete, Järva-Jaani ja Koeru teeninduskeskuses on ehituspädevus, teistes ehitusametniku vastuvõtt. Seega, esmatasandil on teenused kättesaadavad ja inimesed ei pea käima vallamajas. Sinna on koondatud valla strateegilised ja üldülesanded ning kõrget professionaalsust ja kitsast spetsialiseerumist eeldavad teenused ning ametnikud.

Oluline osa omavalitsuse tööst on kodulähedase hariduse võimaldamine, sealhulgas noorsootöö. Ühinemise järel jätkavad tööd kõik lasteaiad, koolid ja noortekeskused ning sõidab koolibuss. Eesmärk on ühtlustada nelja aasta jooksul haridustöötajate töötasud.

Loodavas vallas on üks huvihariduskool, Koeru muusikakool, mis loob võimaluse, et laste huvi korral saab pakkuda muusikalist huviharidust, kus õpetaja liigub õpilaste juurde.

Loodavasse omavalitsusse luuakse optimaalne, vajadustest lähtuv sotsiaalhoolekande süsteem, kus on tagatud eestkostespetsialistid; puuetega inimeste hoolekande, eakate hoolekande, lastekaitse, juristi, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi pädevused. Abi peab jõudma abivajajani võimalikult varakult ja kiiresti, et inimesi saaks maksimaalselt aidata.

Läbirääkimistel on tähtsal kohal meie kultuuri-, spordiasutuste, raamatukogude ja MTÜde tegevus ja toetus. Säilib raamatukogude võrgustik ning võib öelda, et kohati on tekkinud neist kogukonnakeskused, mille areng on oluline. Toetused MTÜdele säilivad ning spordi-, kultuuriasutuste, muuseumide pidamise ja rahastuse põhimõtted toimivad samadel alusel.

Teede hooldus on oluline, sest teid kasutavad inimestest sada protsenti. Ambla vallas hooldatakse teid kõigis majapidamisi, kus elatakse. Sama põhimõte säilib ühinenud omavalitsuses. Hoolduse ja investeeringute tegemisel lähtutakse põhimõttest, et jooksvad suvised ja talvised hooldustöid rahastatakse vähemalt endises mahus.

Oluline meede, mis aitab inimestel pidada ja rajada kodu maapiirkonnas, on hajaasustuse programm, milles loodav omavalitsus osaleb.

Kommunaaltegevus jätkub samas mahus (parkide hooldus ja haljastus) ning koondatakse ühinenud omavalitsuste pakutavad kommunaalmajandustegevused, kui sellega saavutatakse parem teenuskvaliteet ning efektiivsem ettevõtete toimimine ja arendamine.

Toetus perearstidele meie piirkonnas on tähtis ja jätkub ka tulevikus. Eesmärk on luua toetuse põhimõtted, millega toetatakse erasektori poolt olulisi avalikke teenuseid (apteek, hambaarst, post, kauplus, pangaautomaat), kasutades selleks varasemaid praktikaid.

Järva valla loomisel toetab riik igat ühinevat omavalitsust 300 000 euroga, millest 50 000 suunab kuludeks ja 250 000 piirkonna arenguks. Läbirääkimiste käigus analüüsiti valla finantsvõimekust ja valdade eelarvestrateegiaid. Arutati investeeringute üle, mis on loodavas omavalitsuses piirkonnaülesed ja vajalikud arenguks.

Lepingus on määratletud tegevused, mida rahastatakse ühisest eelarvest ja mida ühinemise toetusest. Ambla valla vaates on piirkonnaülene investeering Aravete spordihoone renoveerimine. Ühinemise toetusest uuendatakse Aravete lasteaia, Aravete keskkooli vana osa, Ambla ja Aravete kultuurimaja. Toetuse kasutamise juures on oluline toetuste kaasamine. Aravete kooli vanasse ossa on plaanitud rajada teenuskeskus, valla raamatukogu ja noortekeskus ehk luua multifunktsionaalne keskus. Ühisprojektidena on plaanis arendada tänavavalgustuse ja kergliiklusteede võrku.

Ühinemisleping oma lisadega pole lõplik dokument, vaid annab suuna, kuidas loodav omavalitsus kujundab oma otsuseid ja tegevusi järgneva nelja aasta jooksul. Kõik tegevused ei saa olla antud lepingus märgitud ja see ei tähenda, et need ei ole tulevikus olulised.

Järva vallale luuakse arengukava ja eelarvestrateegia, mis põhineb ühinevate omavalitsuste kavadel. Antud ühinemise kohta tulevad külakoosolekud, kuhu kõik on oodatud kaasa arutama ja lepingut täiendama.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt