Rait Maruste: Külm-kuum Euroopa Nõukogus

Arvamus
|
30.01.2015

            Kolmapäeva hilisõhtul, peale pikki ja intensiivseid väitlusi jäi Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma väärtustele kindlaks ja pikendas Venemaa vastaseid sanktsioone kuni aprilli sessioonini.

            Vene
Riigiduuma delegatsioonile pädevustele ENPAs seati piirangud möödunud aasta
aprillis, reaktsioonina Krimmi annekteerimisele. Delegatsioonilt võeti ära
hääleõigus Assamblees, osalemisõigus juhtkonna tegevuses, õigus olla
vaatlejaiks valimistel. Need õigused võeti ära tingimuslikult möödunud aasta
lõpuni. See tähendas, et juhul, kui Venemaa korrigeerib oma tegevust aasta
lõpuks, siis olnuks võimalik piirangute mahavõtmine. Osaliste piirangutega
sooviti jätta uks avatuks parlamentlikule dialoogile, mida osa vasakpoolseid
saadikuid intensiivselt taotles. Kuid, vastureaktsioonina eemaldus vene
delegatsioon ise PA tööst ning dialoogi võimalustki ei tekkinud.


            Et piirangud
olid seatud tähtaegselt, siis sai nende edasine saatus seekordsel sessiooni
üheks poliitiliseks peateemaks. Vene Riigiduuma delegatsioon eesotsas spiiker
Narõshkiniga ja valitsusaparaat tegi väga intensiivset lobitööd selleks, et
piirangud maha võetakse. Selleks kasutati nii individuaalset lähenemist
üksikutele saadikutele ja delegatsioonidele, kui ka valikuliste kutsetega  Narõshkini ,,ümarlauale“, kus spiikri paremal
käel istus kunagine ENPA president Van der Linden, kes sai kuulsaks oma
seletamatu venelembusega.

            Selle tööl
oli algselt edu. Volituste andmist, äravõtmist või piiramist hindab ENPA
Monitooringu Komisjon. See on asendusliikmeteta kinnine komisjon, kust Eestist
on 2 liiget (I. Saar ja M. Reps oma parteigruppide esindajatena). Komisjon,
mida juhib sotsialistist austerlane Schennach, leidis, et hääleõigus tuleb
tagasi anda, kuid säilitades mõned vähemolulised piirangud, sest ,,on ilmnenud
mõnesid positiivseid märke“ ning kindlasti tuleks jätkata dialoogi. Vene
delegatsioon andis juba oma meediale võidukaid intervjuusid ja sotsiaalmeedias
tähistati võitu.

            Asi näis
maja meeleolusid arvestades üsna lootusetu. Samas lõi see allaandmise meeleolu
ja vene varjamatu surve ja šantaaž saadikud liikuma. Toimusid
intensiivsed ja vägagi emotsionaalsed väitlused fraktsioonides. ALDE grupis
lõppes see hääletamisega, mis üldiselt on väga harva ettetulev ja grupi otsus
oli jätkata volituste piiramist. Dominantne osa saadikutest nii liberaalide kui
konservatiivide hulgas, aga ka üksikud saadikud Assamblees tervikuna leidsid,
et Venemaa pole teinud midagi oma antud lubaduste ja võetud kohustuste
täitmiseks. Olukord on läinud selgelt halvemaks. Tuhanded inimesed on hukkunud,
sajad tuhanded muudetud sõjapõgenikeks. Kõik see on räiges vastuolus Euroopa
Nõukogu alusväärtustega. Probleemist on saanud Euroopa Nõukogu kui vabadust,
demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiklust kaitsva organisatsiooni
usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus.

            Vasaktiiva
saadikud väärtustest ei rääkinud. Nemad tõid endiselt esile dialoogi vajaduse.
Jäi mulje, nagu oleks dialoog ja kauplemine uued euroopa väärtused. Hinnangutes
radikaalsemad olid Venemaa piiririigid, aga ka Saksa ja briti saadikud, kuigi
viimaste hulgas oli ka sinisilmse dialoogijutu ajajaid. Dialoogijutu tõrjujad
tõid esile seda, et kuidas ja kellega me dialoogi peaksime pidama, kui vene
delegatsioon ise eemale tõmbus. Lisaks, kas me saame pidada dialoogi nendega,
kes ise on Duumas hääletanud Krimmi annekteerimise ja Donbassi aktsioonide
poolt.

            Vene
delegatsioon esines oma ,,tuntud headuses“ ja retoorikas  – Ukraina ja Euroopa on ise süüdi asjade
sellises kulgemises, pole ühtki tõendit vene sõjaväe osaluse kohta, tegelikult
on vene ja ukraina rahvas suured sõbrad jne jne.

            Pikk debatt
lõppes plenaaristungi hääletusega, kus otsustati pikendada Vene delegatsiooni
volituste piiranguid häältega 160 poolt, 42 vastu ja 11 erapooletut, kuna Venemaa
ei ole täitnud Euroopa Nõukogusse astumisel antud lubadusi ega täitnud Minski
kokkuleppe tingimusi.

           Olukorra erakordsust ja tähtsust
näitas seegi, et ametnike sõnul on väga erandlik, et kolmapäeva hilisõhtul on
suures saalis ja osaleb hääletusel üle kahesaja saadiku. Eestit esindanud
liberaalidel oli au olla koos 15 teise saadikuga põhitäienduse esitajaiks, mis
jättis vene delegatsiooni endiselt ilma hääleõigusest, lisaks õigusest osaleda
Assamblee büroo ja Presidendi Komisjoni ja Alalise Komisjoni töös ning veel
mõned piirangud ja kohustused. Piirangut juurde tullakse tagasi
aprillisessioonil. Niipea kui sai selgeks, kuhu raport suundub, lahkus vene
delegatsioon ning üks selle juhte Pushkov tegi avalduse, et Venemaa peatab
aasta lõpuni oma osaluse Parlamentaarses Assamblees.

          On imekspandav, kuivõrd lihtsameelne
või küüniline võib olla, et mitte tajuda karmi reaalsust sellest, et kaks
euroopa riiki on sõjas, mis ei näita vaibumise märki, pigem vastupidi. On selge
ohver ja agressor, kes kõike salgab süüdistab ja ähvardab teisi. Olukord on
pööranud pea peale kõik senised arusaamised ja kokkulepped. Ometigi jätkatakse
juttu  dialoogi vajadusest ning olukorda
Donbassis püütakse näha kui humanitaarkatastroofi. Mida ta ka kindlasti on. Viimase
Euroopale ja muule maailmale pealesurumine näib olevat vene taktika. Kuid
paraku mitte loodus- vaid inim (võimu) tekkeline. 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt