Reformierakond uuendas valimisreformi kava

Uudis
|
10.02.2010

Võttes arvesse arvamusliidrite ja konsultatsioonide käigus teiste erakondade poolt esitatud seisukohti ning kriitikat töötas Reformierakond välja uuendatud valimisreformi kava, millele loodab saada Riigikogu valdava enamuse toetuse.

„Me ei ole mingid fundamentalistid, oleme avatud ja otsime parimat lahendust päästmaks Eestit 100-aastat jutti kestvast kampaaniast. Eelmise kava suhtes oli erinevatel osapooltel nii põhimõttelisi, õiguslikke kui ka praktilisi etteheiteid. Analüüsisime debatis väljendatud suurimaid hirme ja muresid ning pakume nüüd välja kaks alternatiivset kava, mis nendega arvestavad,” ütles valimisreformi ettevalmistava Reformierakonna delegatsiooni liige Rain Rosimannus.

Rosimannuse sõnul tekitas kõige rohkem vastuväiteid erinevate valimiste asetamine ühele päevale, milles nähti demokraatia vähenemist ja kohaliku poliitika tasalülitamist.

„Pakume nüüd välja kavad, mille järgi valimiste arv ei vähene, valimisaastate arv aga väheneb oluliselt – järgmise saja aasta kestel 70lt 40le,” lausus Rosimannus.

Uuendatud kavade positiivseteks külgedeks on Rosimannuse sõnul ka see, et need toovad tänase valimiste korraldusega võrreldes kaasa nii vähe muutusi kui võimalik.

„Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jääksid toimuma eraldi. Ka valimiste toimumise ajad – vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm,” selgitas Rosimannus.

Ühe alternatiivse kava sisuks on, et alates 2014. aastast valitaks europarlament ja president alati samal aastal, neist esimene juunis ja teine sügisel. Ning alates 2015. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud samuti alati ühel aasta, parlament märtsis ja kohalik võim oktoobris.

„Nii tekiks iga nelja aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga viie aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka varasema ettepaneku puhul kardetud ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju,” lisas Rosimannus.

„Teise alternatiivi kohaselt hakkaksid alati ühel ja samal aastal, aga eri aastaaegadel toimuma ühelt poolt Riigikogu ja presidendi valimised ja teiselt poolt europarlamendi ja kohalikud valimised. See variant võtab arvesse soovi säilitada kohalikud valimised Riigikogu vahevalimistena. Muuhulgas tooks taoline variant kaasa kohalike omavalitsuste volikogude ja Riigikogu volituste pikendamise viie aastani nagu see on ka Euroopa Parlamendi ja presidendi puhul,” kirjeldas Rosimannus.

„Oponentide poolt esile toodud erakorraliste valimiste probleemi võtaks mõlema variandi puhul maha põhiseaduse täiendus, mis sätestaks, et erakorralistel valimistel valitaks vastavad rahva esindajad ja kogud kuni korraliste valimisteni,” selgitas Rosimannus.

Rosimannuse märkis, et reformi läbiviimine eeldab üleminekuajal presidendi või kohalike omavalitsuse volikogude volituste ajutist ja ühekordset muutmist. „Variante on mitu, siin peavad ka õigusasjatundjad oma sõna ütlema,” ütles Rosimannus.

Rosimannuse sõnul on valimisreformi ratsionaalne sisu ja eesmärk valimisaastate vähendamine, et järgmised 100 aastat ei tegeleks poliitiline eliit üksnes valimiskampaaniaga.

 

 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt