"Tallinna koolides õppeaasta algul juhtunu saaks kokku võtta naaberriigi endise peaministri nendinguga - tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati. Samal ajal, kui hariduse eest vastutav abilinnapea kinnitab, et lapsi koju ei saadeta, ütlevad paljud koolid, et juba on alustatud klasside kaupa distantsõpet, sest linnajuhid on sellise mulje jätnud," ütleb Michal.

 

"Sama kaost juhtumises, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb, iseloomustas suurepäraselt linnavalitsuse üle Eesti kuulsaks saanud pressikonverents. Ajal, mil koolides ja lasteaedades nakkus on harv, kuid pidudel kasvab, on lapsed koju õppima saadetud ning linnavalitsus kutsub pressikonverentsil inimesi vanalinna baaridesse aega veetma," sõnab Michal.

 

"Hariduses liiga kergekäeliselt õppetöö piiramine toob kaasa suuri ümberkorraldusi enamikele Tallinna peredele. Seetõttu tuleb piiranguid kehtestada põhimõttel, et need oleksid möödapääsmatud, läbimõeldud ning proportsionaalsed. Loodetavasti Tallinna juhid õpivad praegusest kaootilisest olukorrast ja muudavad oma tegevust," lisab Michal.

 

Arupärimine täismahus:

 

Segadusest Tallinna Linnavalitsuse antud õppetöö korraldamise juhistega  

Lugupeetud linnapea 

Teame, et olete haridusvaldkonda nimetanud oma südameasjaks. Seetõttu kinnitan Teile enda ja paljude üllatust korraliku segaduse üle haridusvaldkonnas, ootused olid kõrgemad.  

Talv ja kevad tõid Eestile, ka Tallinnale kogemuse tervisekriisist, mõjuga muudele valdkondadele. Suvi andis hingamist ning aega uueks hooajaks valmistumiseks. Nii teavitasite suvel Teie, et Tallinnas on valminud lihtne ja kindel valgusfoorisüsteem, mida järgides on võimalik teine laine, selle tekkides organiseeritult ja ressursse raiskamata üle elada. 

Suvest sai sügis. Õppeaasta algul juhtunu saaks kokku võtta endise naaberriigi peaministri nendinguga – tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati.   

Algas õppehooaeg ja foor läks katki. Koolide poolt vaadates põles seal kollane tuli. Täpsemalt kui vaadata plaani näitajaid, mille alusel pidid koolid tegutsema. Samal ajal teavitasite Teie, et tuli on roheline, aga liigume, nagu oleks kollane.  

Kujutage ette, kui sama loogikaga õpetaksime liiklust – foor on ühte värvi, aga tegutseme, nagu oleks ta teist? Keskmise kategooria kaos. Kui olla leebe. Iga haridusasutus tegutses oma parima äranägemise ja loomingulise vaimu järgi.  

Samal ajal kui abilinnapea Belobrovtsev kinnitab, et lapsi koju ei saadeta, ütlevad paljud koolid, et juba on alustatud klasside kaupa distantsõpet, sest linnajuhid on sellise mulje jätnud ja varasem foorisüsteem nii ju kirjeldas.     

Sama kaost juhtimises, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb, iseloomustas suurepäraselt linnavalitsuse üle Eesti kuulsaks saanud pressikonverents. Ajal, mil koolides ja lasteaedades nakkus on harv, kuid pidudel kasvav, on lapsed koju õppima saadetud ning linnavalitsus kutsub pressikonverentsil inimesi vanalinna baaridesse aega veetma.  

Haridusminister Mailis Reps, nagu valitsust kriisis nõustava teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar on massilist laste koolist koju saatmist ehk distantsõpet nimetanud ülepingutamiseks, soovitades meetmeid rakendada kohaselt nakkuse esinemisele. Põhimõttena, et seal, kus probleem, on ka distantsõppel oma koht, kuid põhjuseta rakendatud meetmed väsitavad ühiskonda ning toovad raskusi perede- ja tööelus.  

Seetõttu oleme sunnitud Teilt aru pärima ja juhtima sellega tähelepanu, et saaks ja tuleks linna paremini juhtida. Kaootiline toimetamine hariduses mõjutab pea enamikku meie kodulinna peredest, asutustest ja ettevõtetest. Ning arvestades, et üks kriisi laine on selja taga ning meil puudub veel teadmine kriisi lõppkuupäevast, siis iga läbimõtlemata samm kulutab õhemaks Tallinna inimeste vastupanuvõimet tervise- ja majanduskriisile. 

Seoses eeltooduga on meil Teile järgmised küsimused, millele palume kirjalikku ja suulist vastust: 

1. Miks otsustasite Tallinna kriisikava väljatöötamisel mitte kaasata eksperte? Viitan sellele Delfi uudisele:  
2. Pealinnal oleks suvel olnud aega konsulteerida pikemalt ka valitsust nõustavate teadlastega ja Haridusministeeriumiga, miks seda ei tehtud?  
3. Kas Teie arvates on probleem Haridusministeeriumi vastavate soovituste liiga hilja andmine? Mida teete, et selline probleem ei korduks?  
4. Kas Tallinn õpib sellest kaootilisest olukorrast, muudab tegevust ning edaspidi hakkab mistahes piiranguid rakendama põhimõttel, et piiranguid tuleb kehtestada seal, kus see on möödapääsmatu, läbimõeldud ning proportsionaalne?  
5. Kas tervisekriisi lahendamine peab Teie hinnangul toetuma ekspertide soovitustele või arvate linnavalitsuse liikmete kompetentsi suuremaks?  
6. Kas Te nõustute, et hariduses liiga kergekäeliselt õppetöö piiramine toob kaasa suuri ümberkorraldusi enamusele Tallinna peredest? Kui jah, siis kes Teie hinnangul tegi oma tööd kehvasti läbimõeldult, arvates, et komplekssetele probleemidele lihtsaid vastuseid otsida on mugavam?  
7. Kas nõustute meie ettepanekuga, et piirangud peaks olema proportsionaalsed ning osutama sinna, kus probleem juba on või on tekkel. Viitan valitsuse teadusnõukoja juhi Irja Lutsari soovitusele, et kui probleem on vabaaja suurtes üritustes, mitte hariduses, siis peaks lapsed õppima ja probleemiga tuleb tegeleda seal, kus see tekib.
8. Kas olete konsulteerinud Tartu linnaga, kus koroona nakatumise taseme tõus suvel läbi tehti? Tartu suutis koostöös meelelahutussektoriga saada hakkama nakatumise vähendamisega, miks see Tallinnas ei õnnestu ja piirame hoopis õppetööd? Kas poleks aeg kiiremas korras Tartuga ühendust võtta?