Reformierakonna blogi: Eesti piiri arendamisest

Arvamus
|
04.06.2018

Johannes Kert, Riigikogu liige

Viimastel kuudel on selgunud poliitilisi kirgi õhutav fakt, et piiri väljaehitamiseks on vaja seni teadaolnust oluliselt suuremat investeeringut. Piiriehituse rahastamise küsimuses on puhkenud kohati üsna intensiivne arutelu.

Mulle meenub, et piiri väljaehitamise arutelu algas kaitsepolitseinik Eston Kohveri röövimisest piiri vahetus läheduses. Sellele järgnes juhtumi käsitlemine avalikkuses kuni ühe Soome piirivalve kolonelleitnandi avaliku sisukohavõtuni sellest, et Soomes ei saaks taoline vahejuhtum aset leida kuna piir Venemaaga on vastavalt välja ehitatud ja varustatud.

Sellele järgnes peagi poliitiline otsus ka Eestis piir välja ehitada ja algas planeerimine, mis on leidnud kajastust hiljuti mitmetes avaldatud artiklites.

Tänaseks on tööd piiri väljaehitamiseks alanud ja nn. proovialad on ka valmis. Proovialade väljaehitamine on mõistlik algus, mis on andnud meile täpsema, mõnede inimeste jaoks kohati šokeeriva teabe tegelikest vajadustest piiriehituse rahastuseks. Eestlaste ohutunnet on kasvatanud kardetud migratsioonilaine Euroopasse ja Soome kogemus ootamatult Venemaalt piirile ilmunud jalgratastel migrantidest. Ka senised kogemused nii Kagu-Eestis kui ka Narva jõel kinnitavad senisest paremini valvatava piiri vajalikkust. Piiri väljaehitamise teeb kalliks mitte ainult juurdepääsu ja ühendusteede, tara, piiripostide ja muu sellise ehitamine vaid vajadus moodsa elektroonilise, kohati ka lendava sensoritesüsteemi abil valve korraldamise ja kui võib öelda et ka kaitse järele. Eriti rõhutaksin vajadust kaitse järele, sest praegusel droonide ehk mehitamata lennuvahendite ajastul on viimaste piiriületused mitte ainult vaja fikseerida vaid need lennuvahendid on vaja ka alla tuua. Põhjused ei ole mitte niivõrd võimalikus luuretegevuses meile oluliste objektide suhtes vaid võimalikus kriminaalses veostes ühes meie õhupiiri rikkumise faktiga. Mehitamata küllaltki väikesemõõdulised, väga madalalt lendavad, seega raskestimärgatavad/avastatavad lennuvahendid on suutelised kandma kuni kümneid kilogramme veoseid. Antud veosed võivad sisaldada salakaubana narkootikume, küllalt suuri sularahakoguseid või midagi muud väikesemõõdulist, aga hinnalist nagu näiteks kalliskivid või mida iganes muud kriminaalset. Eesti kaitsetööstus on täna võimeline tootma vahendeid droonide efektiivseks allatoomiseks, aga sellise tehnika soetamine piisavates kogustes teeb piiri ehitamise kalliks.

Jagan PPA peadirektori arvamust, et piir tuleb siiski täies ulatuses välja ehitada ja varustada nii moodsalt kui võimalik, et tagada maksimaalse efektiivsus. Piiri ehitus võiks olla jagatud etappideks, mis kajastavad prioriteetide järjekorda ja oleks sellele vastavalt, jagades rahastamise koormuse pikema perioodi peale.

Olen arvamusel, et kuna tegemist on samaaegselt nii Eesti kui ka EL-i välispiiriga, on loogiline ja õigustatud ootus piiri väljaehitusel EL-i kaasrahastuseks.

Tahan siinkohal tuletada lugejatele meelde, et Eesti maismaal asuv idapiir ei ole sugugi kogu piir, mille väljaehitamisele peab tähelepanu pöörama. Lisaks tuleb valvata Soome lahel ja Läänemerel kulgevat merepiiri ning need olulised piirilõigud tuleb valvatavuse huvides välja ehitada.

Kuigi Läti ja Soomega seob meid ühine Shengeni ruum, siis Soome lahel peame siiski jälgima meie territoriaalvett ja sellega piirnevat piiri rahvusvaheliste vetega. Sama vajadus on ka meie selja taga Läänemerel, võttes arvesse eelkõige Vene Föderatsiooni nii laevade kui ka lennukite marsruute Peterburi piirkonna ja Kaliningradi piirkonna vahel.

Võimekus merel efektiivselt piiri valvata ehk merel toimuvat jälgida ja vajadusel objekte ja muid anomaaliaid tuvastada ei ole kitsalt ainult Siseministeeriumi huvides. Asjast on väga huvitatud ka Kaitseministeerium, Majandus –kommunikatsiooniministeeriumi erinevad ametkonnad ja Keskkonnaministeerium. Nii et huvi peaks olema ametkondadevaheline. Ametkondadevaheline koostöö või õieti selle puudumine on Eestis krooniline haigusnähtus kui mitte nimetada seda moodsa Eesti üheks väheseks, kuid arenguid väga pärssivaks ja ressursse raiskavaks puudeks. See on üks riigireformi põhiteemasid ja loodetavasti leiab tänasest oluliselt põhjalikuma käsitlemise.

Merepiiri jälgimine algas just nende vahenditega, mis osutusid taastatud Eesti Vabariigi piirikaitsele/hiljem valvele käepäraseks ja jõukohaseks. Asuti hankima mereseire radareid. Kuna merevägi alustas aktiivset tegevust hiljem, siis kujunes ka mereseire süsteem pigem piirivalve keskseks ja eelkõige piirivalve vajadustest lähtuvaks. Eesti saamisel NATO täisliikmeks oli Kaitseministeeriumi haldusalas õhuväe poolt rajatud moodsate radaritega varustatud rahuaegne õhuvaatlussüsteem, mis võimaldas meile saadaoleva õhupildi edastada ka NATO-le. See tegi omakorda võimalikuks praeguse NATO poolt pakutava õhuturbe lahenduse ja vajaduse tekkides õhukaitse lahenduse. Suutmatuse või kohati isegi soovimatuse tõttu ametkondade vahel tegevusi piisavalt koordineerida, jäi soovitav tase olukorrateadlikkusest merel saavutamata. Näiteks võib tuua olukordi, kus ametkonnad ei suutnud üksteisele reaalajas sobivaks töödeldud informatsiooni edastada. Seega olukorras, kus meie mereseire pilt NATO-s puudub, ei pruugi NATO-l ka hea tahtmise juures olla võimalik meile abi teatud julgeolekuolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks merel osutada.

Tänaseks on olukord mereseire pildi ametkondade vahel edastamiseks/vahetamiseks muutunud mõnevõrra lootustandvamaks, sest vastava varustuse hange on Kaitseministeeriumi poolt läbi viidud. Käesoleva aasta lõpuks on valmimas vajalikud ühendused mereseire pildi edastamiseks Politsei ja Piirivalveameti, Veeteede Ameti ja Mereväe vahel, mis omakorda teeb võimalikuks mereseirepildi edastamise ka vastutavale NATO mereväestaabile. Alles sellega saab Eesti lugeda lõpuks täielikult NATO-sse integreerituks.

Mereseire pilt, mida me pärast rohkem kui kahekümne aastast jõupingutust saame suuteliseks vahetama, on aga kaugel täiuslikkusest. Kakskümmend aastat tagasi hangitud sensorite süsteem piirivalve radarite näol ei rahulda täna enam ka Politsei ja Piirivalveametit ennast. Olemasolev süsteem on vananenud, vajab remonti ja kohatist välja vahetamist. Mereväe /NATO merekaitse vajadustest lähtuvalt on vajalik oluliselt täielikum seirepilt, aga ka tuvastatud merepilt ja mitte ainult merelt vaid ka mere seest ja alt. Usun, et mere all ja mere sees toimuv peaks huvitama ka Majandus -Kommunikatsiooniministeeriumit meresõiduohutuse, merealuste energiakaablite, sidekaablite julgeoleku ja küberkaitse seisukohast lähtuvalt. Keskkonnaministeeriumi huvi võiks olla merereostuse viivitamatu tuvastamise ja kalavarude kaitseks vajaliku informatsiooni hankimine. Meie territoriaalvetes ja majandusvööndis toimuvast pidev ja adekvaatne informatsioon on vajalik Politsei- ja Piirivalveametile nii piiririkkumiste fikseerimiseks kui ka ennetamiseks. Ilma mereseireta, mis on põhieelduseks tuvastatud merepildile, ei ole mõtet rannikukaitsest tänapäevases mõistes edasi rääkida.

On oluline, et pärast saavutatud edu ei jäädaks loorberitele puhkama. Aasta tagasi on siseminister oma käskkirjaga moodustanud ametkondadevahelise töögrupi mereseire arendamiseks. Senine suurem saavutus paistab olevat olemasoleva sensoritesüsteemi auditi tellimine. Millal peab valmima ühtne ametkondadevaheline kooskõlastatud projekt riikliku mereseire lahenduse elluviimiseks, ei ole kahjuks kuskilt loetav. Kogu eelkirjeldatud loole annaks tublisti hoogu juurde teadmine sellest, kes vastutab riigis olukorrateadlikkuse saavutamise eest merel. See oleks konkreetne vastutus, mida kanda ja võimeka juhi käes hakkaks asi liikuma senisest süsteemsemalt, järjekindlamalt ja energilisemalt. Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, ja Taanis kannab seda vastutust mereväe ülem. Meil ei õnnestu vastutajat ühestki dokumendist leida/välja lugeda. Seni on vaatamata viimase paari aasta edule kõik koondunud nn ametkondadevahelisele eikellegimaale. Nõrgaks julgen lugeda ka poliitilist tahet või on tegu probleemi mittemõistmisest tuleneva ükskõiksusega, apaatsusega, minnalaskmisega, igal juhul on tegemist järjekindluse puudumisega. Maapiiri ehitamise alustamiseks läks vaja Eston Kohveri röövimisest tekkinud poliitilist diskussiooni. Tänaseks on ehitus alanud ja vähemalt maksumuse suurusjärk teada. Seda, kui palju maksab olukorra teadlikkus merel, ei saa me veel niipea teada. Loodetavasti ei lähe meil merelt või mere alt midagi kriitiliselt olulist kaduma ja me saavutame järjekindla positiivse arengu loogilisele mõistusele tuginedes, määrates riikliku vastutaja ja andes talle konkreetse ülesande, ressursi ja tähtajaga.

Avaldatud 10. aprillil EPL online

Jälgi autorit sotsiaalmeedias:

https://www.facebook.com/johannes.kert

Eesti piiri arendamisest was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt