Reformierakonna blogi: Keit Pentus-Rosimannuse kõne üleilmsel Eesti rahvuskongressil

Arvamus
|
03.07.2019

Globaalsed eestlased võivad olla turvavõrgustikuks

Austatud president,

hr minister,

kesknõukogu liikmed,

Head globaalsed eestlased, see tähendab kogu gloobusel elavad eestlased

Lisaks hiljutisele 100ndale juubelile oli mõni aeg tagasi Eesti jaoks üks teine, semantilises, või kui soovite — psühholoogilises mõttes väga oluline tähtpäev. Eesti on olnud pärast iseseisvuse kaotamist vaba rohkem päevi, kuid ja aastaid, kui ta oli seda esimese ja teise maailmasõja vahel.

Vargsi, aeglselt, aga kindlalt on lõpuks taandumas kuskil kuklas paljudel pikalt kribelenud tunne, mida ainult väga harva välja öelda tihati — kauaks meil sel korral seda võimalust vabalt omaenda riiki ehitada antud on. Sellest võbelusest lahti saamine on olnud üks olulisemaid asju, sest see on andnud meile enesekindluse, veendumuse ja teadmise, et kui me Eestit paremaks teeme, kui me Eestit ehitame, siis me teeme seda tundega, et see kõik kestab igavesti. Kõikide me otsuste või otsustamata jätmiste mõju ei ole ajutine, vaid jääb me riiki, kultuuri, keelt ja inimesi mõjutama 50, 100, 200 aasta pärast.

Ma võtan teiega koos mõned hetked, et mõtiskleda selle üle, mis me väikest ja vaprat riiki järgmistel kümnenditel ees ootab. Ja ma seletan lõpuks ka, miks ma sellise mõtterännaku ette võtan.

Eesti õnn ja õnnetus on olnud see, et me ei ela kuskil omaette, poolvaakumis, maailma valudest ja õnnetumistest eraldatuna. Kõik need suured muudatused, millega üleilmselt tegeleda tuleb, mõjutavad Eestit kiiresti ja otseselt. Mis on viis seda sajandit kõige rohkem mõjutavat muudatust?

  1. Maailma rahvastiku juurdekasv.
  2. Rahvastiku vananemine.
  3. Tehnoloogia plahvatuslikult kiire areng.
  4. Kliimamuutused.
  5. Geopoliitiliste pingete kasv.

Kõigi nende mõjud saavad puudutama ka Eestit ja mitte ühegagi neist ei tule mitte ükski riik maailmas toime kapseldudes, omaette pusides. Kui te lubate teha mul ühe ennustuse, siis ma ütlen, et nendest vältimatutest muudatustest tulevad võitjatena välja need, kes suudavad kohaneda kiiresti ja kes oskavad üleilmselt enda kasuks pöörata selle nähtamatu seeneniidistiku, oma võrgustiku, mis avatud maailmas enda kodanikest tekkinud on. On Eesti valik ja otsus, kas me oskame kõiki teid, kes te iga päev Eestile hingest ja südamest kaasa elate, parimas mõttes riigi jaoks ära kasutada, või takerdume eestluse defineerimisse koduse aadressi põhjal. Kultuur ja identiteet vajab ruumi areneda ja eluga kaasa minna. Kui ma paneme eestlusele piirid, siis ka meie identiteet ja kultuur saab vangistatud.

Kõigi selle sajandi oluliste muutustega toimetulemiseks on me riigi jaoks oluline, et me globaalne eestlaste võrgustik toimiks ja oleks tugev. Miks? Selgitan.

Ma võtan nendest viiest oluliselt muudatusest hetkel välja kolm. Geopoliitilised pinged, kliimamuutused ja rahvastiku vananemine.

Eesti, kogu meie regiooni jaoks on geopoliitiliste pingete ja egode põrkumise ajastul kriitiliselt oluline, kui palju jagub üle maailma neid, kes mõistavad meie tausta ja muresid, kellele saab otse ja ilustamata selgitada, kuhu üks või teine valik (või selle tegemata jätmine) välja viib. Meil on väga professionaalne ja tugev diplomaatiline teenistus. Meie diplomaatide nutikus ja oskus viis meid hiljuti viimase aja suurima välispoliitilise võiduni — ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Aga meil on veel midagi, mida me kasutame oluliselt alla selle potentsiaali. Meil on väljaspool Eestit tegutsevate inimeste näol omamoodi turvavõrgustik, mille iga lüli ja liige on Eesti loo rääkijana ja Eestile sõprade leidja ja hoidjana väga suur väärtus. Meie globaalse eestluse võrgustikus on inimesi, kes on loojad ja ettevõtjad, teadlsed ja innovaatorid, muusikud, meditsiinitöötajad, põllumehed, väikeste, tublide laste emad ja isad jne, jne. Igaühel neist on oma võrgustik, oma mõjuväli, millelaadset on riigi ametlikke kanaleid kaudu väga keeruline luua. Aga sellised, oma võrgustiku sisesed arvamusliidrid on väikese riigi jaoks just keerulistel, pingelistel aegadel kulla väärtusega. Selleks, et taoline turvavõrgustik keerulises olukorras kannaks, on vaja teda vähem keerulistel aegadel toestada ja ehitada. Teisiti ei saa. Sest — vabandage võrdlust — kui maja põleb, on hilja hakata sprinklerite süsteemi välja ehitama. Kas me praegu oleme osanud parimal võimalikul moel kõiki väljapool Eestit tegutsevaid globaalseid eestlasi võrgustikuks siduda? Kas me oleme hakanud mõistma, et Eestisse tagasipöördumisele lisaks, on väga palju riigi jaoks olulist selles tegevuses, mida kõik globaalsed eestlased väljaspool me riigi geograafilisi piire teevad? Kas me oskame seda — mu poolest näiteks Iisraeli või Iirmaa näitel tugevuseks pöörata? Pisitasa. Järjest rohkem. Aga minna on veel pikalt.

Puudutan veel kahte selle sajandi olulisemat muudatust. Kliimamuutuste vastu saamine. Eesti aeglane ärkamine ja märkamine, et planeedi kestmist puudutav on ka meie asi, on sel aastal viimaks tõusnud laiemaks aruteluteemaks. Ma toon selle täna eraldi välja, sest teist praktiliselt igaüks toimetab mõnes sellises riigis, kus kliimamuutuste vastu võitlemine ei ole midagi, mille vajadusest alles hakatakse aru saama. Globaalsele eestlasele lähevad globaalsed mured korda. Seepärast on mul teile palve ja üleskutse — jagage nende riikide kogemusi ja vaadet, kus te tegutsete. Rääkige ja selgitage, andke valjuhäälselt märku sellest, mis mitmetes teistes riikides on juba arusaadavaks muutunud. See on teema, kus teie abi ja tuge on vaja.

Kolmandaks. Rahvastiku vananemine ja tööjõu kahanemine, mis pureb eriti valusalt lähematel aastakümnetel Euroopat, aga ei jäta päris puutumata ühtegi arenenud riiki. Inimesed elavad kauem ja tervemalt — ja see on üksnes hea. Riigid seevastu on aegalsed kohanema kõige sellega, mida oluliselt vanem ühiskond endaga kaasa toob.

Eesti rahvastikuprognoosi kõige optimistlikum versioon ütleb, et mõnekümne aasta pärast on meil 125 000 tööealist inimest vähem. Kuna paljud teist on riikidest, kus selline number tundub pudipadi, siis olgu võrdluseks toodud, et Eesti tööjõuturu suuruseks on meie hiilgeajal kokku veidi üle 600 000 inimese. See 600 000 tööealise inimesega tööturg kahaneb (kõige optimistlikumate prognooside kohaselt) 125 000 inimese võrra.

Miks ma seda rõhutan? Sest see toob mind tagasi räägitu alguse juurde. Kui me mõtleme oma Eesti peale, kui igavesti kestva riigi peale, siis meil ei ole õigustust neid paarikümne aasta peale ette prognoositavaid muutusi ignoreerida. Jah, ei kliimamuutused ega rahvastiku vananemine ei juhtu koos kõigi oma mõjudega homme, aga me teame, et nad on tulemas. Et järgmistel põlvkondadel tuleb uutes tingimustes elada.

Mu meelest on targalt tegutseva riigi loogiline reaktsioon mitme muu sammu kõrval ka see, et me õpime iga oma väikese riigi kodanikku personaalselt, isiklikult hoidma. Et meil on oma strateegia, oma plaan, kuidas me üleüldises, üleilmses talentide, inimeste peale käivas konkurentsis oskame omasid hoida. Kes on oma? Igaüks, kellel on Eesti juured ja kelle süda lööb Eestile.

Selle plaani osa peab olema ka muudatuste tegemine seadusandluses, mis ikka veel vaatab mööda me riigi kõrgeimast reeglite kogumist — põhiseadusest. Jah, muidugi ma räägin vajadusest muuta kodakondsusseadust selliselt, et kord sünnijärgse Eesti kodanikuna sündinu ei peaks hetkekski tundma riigi poolset survet kodakondsusest loobumiseks.

See on võlg, mis tuleb ära klaarida.

Me peaksime olema püsti rumalad, kui me rahva vähenemist ja vananemist ette teades omaenda kehtestatud reeglitega omaenda sünnijärgseid kodanikke riigist eemale tõukame. Seadusemuudatuse ettepaneku esitasin parlamendile kevadistungjärgu viimasel nädalal. Aga seegi on teema, kus teie häält on hea kuulda. Teil on veel ees mitmeid kohtumisi Esto raames — võtke nööbist kinni igaühel, kes seadusandlusega Eestis kokku puutub ja nõudke seda, mida põhiseadus sõnaselgelt sätestab — Eesti sünnijärgse kodakondsuse võõrandamatust.

Head sõbrad,

Lubage mul lõpetada tänusõnadega kõigile, kes üleilmse eestlaste kokkutuleku, ESTO 2019. aastal Eestisse tõid. Ma loodan, et need päevad on toonud teile palju ilusaid emotsioone, toredaid taaskohtumisi ja põhjust ikka ja jälle Eestisse tulla. Ma tean, et neid, kes Eestis mõistavad globaalse eestluse olemust, on ESTO järel varasemaga võrreldes oluliselt rohkem. See on teie teene. Aitäh teile.

Elagu Eesti!


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt