Reformierakonna blogi: Põlistatud pensionivaesus

Arvamus
|
14.08.2019

Andres Sutt, riigikogu liige

Pensionisüsteemi reformi aruteluga valitsuserakondades on jõutud kokkuleppeni II sammas laiali jagada. Kas see otsus sündis teadmis- või õhinapõhiselt, on nüüdseks retooriline küsimus. Mida, millal ja kuidas täpselt on plaanis II sambaga teha, on aga endiselt ebaselge. Ja tundub, et on ebaselge ka otsustajatele.

Miks on II samba reform oluline?

Jätkusuutlik pensionisüsteem arvestab nii demograafia kui majanduses toimuvaga, kuid jääb mulje, et valitsuse plaanitav reform ei arvesta kumbagi. Eestis on 65+ vanuses üksi elavate inimeste vaesusriski määr Euroopa Liidu kõrgeim. Täna on ühe pensionäri kohta kolm tööealist, aastaks 2040 on tööealisi pensionäri kohta kaks. Nii jääb esimesse, riiklikkusse pensionisambasse maksumaksjad kolmandiku võrra vähemaks. Lihtsustatult: kui täna oleks Eestis ühe pensionäri kohta kaks tööealist kolme asemel, oleks keskmine pension kolmandiku võrra väiksem, ilma et tõstaksime makse või pensioniiga. Kui soovime, et ka 2040. aastal oleks keskmine pension 40% keskmisest palgast, ulatuks pensionisüsteemi puudujääk poole miljardi euroni.

Pensionisüsteemi reform on üks olulisim majanduspoliitiline otsus, mis määrab Eesti inimeste ja majanduse heaolu pikaks ajaks. Kiirustamine ja ilma põhjaliku analüüsita nii olulise reformi otsustamine viitab, et valitsus ei ole kindel oma ettepaneku mõistlikkuses ega usu ka ise oma kestvusse. Või siis on hirm, et mõjuanalüüs näitab, et kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine (loe: kaotamine) põlistab Eestis pensionivaesuse ja väärikas pensionipõlv jääb vaid unistuseks.

Õhinapõhiselt otsustades on valitsus kordamas samu vigu kui õlleaktsiisi tõstmisel 70% võrra, mis andis hoogu piirikaubandusele. Või rabistades ja läbimõtlematult tehtud 500-eurone tulumaksuvabastus, mis lõpptulemusena tabas kõige valusamalt just töötavaid pensionäre ja keskklassi. Neid, keda see muudatus pidanuks aitama.

Lühiajaline poliitiline omakasu

Keskerakonna ettepanek siduda oma II samba lammutamine erakorralise pensionitõusuga on omakasupüüdlik rahanduslik silmamoondus. „Tõstes“ 4% II samba laekumistest tagasi I sambasse parandab rahanduslikku seisu ainult paberil, sest raha pensionisüsteemi juurde ei teki. Sissemaksete ja enne pensioniiga raha väljavõtmise muutmine vabatahtlikuks on sisuliselt kogumispensioni lõpetamine. Olemuslikult on II samba kaotamine Eesti pensionisüsteemi riigistamine, sest pension jääb sõltuma ainult riigikassa jooksvast seisust.

Omakasupüüdlikult kalkuleerides peaksin ka mina ja minu 50+ eakaaslased pigem hääletama II pensionisamba kaotamise poolt kui seisma kogumispensioni kaotamise vastu. Kuid mina ei soovi pärandada oma lastele ja järgmistele põlvedele katkist pensionisüsteemi. Ja ma ei ole kohanud ühtegi pensionäri, kes sooviks, et kõrgem pension tuleks nende laste ja lastelaste kõrgemate maksude arvelt. Sest ilma kõrgemate maksude ja/või pensioniea tõstmiseta ei ole võimalik Eestis säilitada tänast keskmise palga ja keskmise pensioni suhet.

Erakorralise ja korralise pensionitõusu teeb võimalikuks tugev majandus. Ent just sellele sõdivad II samba kaotajad vastu. II sambasse kogunenud ligi 4.4 miljardist eurost on suurusjärgus 600 miljonit investeeritud Eesti ettevõtetesse. Ilma II sambata olnuks need investeeringud tegemata. Umbes 400 miljoni eest on veel projekte, mida pensionifondid oleks valmis rahastama. Kuid II samba ümber valitseva ebaselguse ning kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise riski tõttu jäävad need investeeringud tegemata.

Niisamuti aitaks majanduse arengule ja seeläbi pensionitõusule kaasa võimekas väliskaubandusminister, kes on võtnud oma missiooniks teha Eesti atraktiivseks välisinvestoritele. Käies selleks maailmas ringi ja tutvustades Eestit, tuues nii riiki raha ja hästi tasustatud töökohti. Täna on valitsuses väliskaubandusminister vaid ametinimetus.

Kuidas teha pensionisüsteemi paremaks?

Iga oluline algatus peab põhinema analüüsil ja mõjuhinnangul. On iseenesestmõistetav, et II samba reformi juures ei piisa vaid fiskaalmõjude hindamisest. Sama oluline on eri stsenaariumite makromõjude- ja õigusanalüüs. Konsulteerimine huvirühmadega ning seejärel eelnõu koostamine ja sisuline arutelu Riigikogus. Mis takistab valitsusel modelleerimast näidisinimese elukaart — kuidas pensionisüsteemi muudatused mõjutavad Mari ja Jüri nende elu eri etappidel, millised on nende valikukohad ja -võimalused?

II samba reformi teadmispõhise otsuse toetajaid süüdistatakse venitamistaktikas. Näiteks tuuakse 20 aastat kestnud haldusreform, mille alguses tehtud analüüsidega ei olnud lõpuks midagi peale hakata ja otsus tuli teha poliitilise tunde põhjal. Kuid on suur vahe, kas mõju- ja stsenaariumianalüüsiks võetakse aega 4 kuud või viidatud 20 aastat ehk 240 kuud. Eesti ei ole enam ammu üleminekumajandus, mis teeb oma esimesi samme turumajanduse suunas. Ligi kolmkümmend aastat demokraatiat seab kvaliteedinõuded seadusloomele.

Praegune kiirustamine on mõistetav vaid poliitiliselt ent on kaugel professionaalsest õigusloomest.

Olen ka varem öelnud, et II sammast saab ja tulebki paremaks teha. Teeme tootlused paremini võrreldavaks, fondide ja haldurite vahetamise piirangutevabaks, avame pensionisäästude turu suuremale konkurentsile. Anname inimestele II samba raames vabaduse ise oma pensioniraha investeerida, näiteks sarnaselt investeerimiskonto süsteemile. Samuti peab muutma väljamaksed pindlikumaks, sh võimaldades raha osalist väljavõtmist pensioniea saabudes või ravi rahastamiseks. Ja kindlasti on võimalusi veel.

II sambast raha võtmine on populistlik rahastusallikas teiste poliitiliste lubaduste täitmiseks. Aga siis tuleb ka nii öelda ja avalikustada selle hind tänastele ja tulevastele pensionäridele.

Avaldatud 13.08.2019 Õhtuleht Andres Sutt | Põlistatud pensionivaesus

Jälgi autori tegemisi:

Põlistatud pensionivaesus was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt