Reformierakonna blogi: Valitsuse probleemid vaimse tervisega

Arvamus
|
21.10.2019

Liina Kersna, riigikogu liige

Mäletan hetke, kuidas kümme aastat tagasi ühel Stenbocki majas toimunud hommikusel peaministri koosolekul lugesime ülevaadet antidepressantide kasutamise hoogsast kasvust. Parasjagu oli majanduses languse aeg ning loomulikult esitas see väljakutse ka inimeste vaimu vastupidavusele. Ütlesin toona, et mind see statistika väga ei üllata — minu tutvus- ja sõprusringkonnaski oli inimesi, kes kasutasid depressiooniravimeid. „Issand, Liina, mis seltskonnas sina liigud!“ imestas üks end tõenäoliselt liiga pikaks ajaks Stenbocki maja kaunitesse ruumidesse unustanud kolleeg laua teisest otsast.

Tookord, kümme aastat tagasi käis Eestis psühhiaatrite juures depressiooniravil 7000 inimest, neist 246 last. Möödunud aastal jõudis meil depressiooniga psühhiaatri juurde üle 9000 inimese, 470 neist olid lapsed. Mis puutub depressiooniga lähedalt seotud suitsiidide statistikasse, siis mullu katkes enesetapu tõttu 196 Eesti inimese elu.

Asjatundjate hinnangul võib iga enesetapu kohta Eestis arvestada 25 enesetapu katsega. Värske, sel aastal tehtud uuring hindab ühe enesetapu mõjuringiks 139 inimest. Hingekriipiv süütunne ja vastamata küsimused jäävad neid inimesi painama aastateks. Seega muutub igal aastal puhtalt suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavaks vähemalt paarkümmend tuhat Eesti inimest. Suure tõenäosusega kasvab nende puhul nii füüsiliste kui ka psüühiliste haigestumiste võimalus, sest vabatahtlikult elust lahkunud lähedastel on lausa neljakordne risk post-traumaatiliseks stressihäireks. Riik neid täna ohvritena ei käsitle. Kuigi sisuliselt klassifitseeritakse ka suitsiidid õnnetusjuhtumitena, mida on võimalik ennetada, siis Eestis puudub täna selleks nii süsteem kui rahastus.

Kui süsteemse ennetustöö tulemusel on meil viimase kümne aastaga tule-, vee- ja liiklussurmade arv vähenenud pea kolm korda (2006. aasta 443 hukkunult 160le 2018. aastal), siis enesetappude arv ei ole olulist muutust näidanud (langus 247lt 212le).

Päästeamet alustas tulesurmade teadliku ennetustööga 2006. aastal, mil tules hukkus 164 inimest. Möödunud aastal viis tuli endaga 50 inimest. 13 aasta jooksul oleme tulesurmade ennetusse investeerinud igal aastal sadu tuhandeid eurosid ning tänu sellele on reaalselt päästetud rohkem kui tuhande inimese elu!

2010. aastast on riik investeerinud ka uppumissurmade ennetusse ning samuti oleme seeläbi suutnud säästa sadu inimelusid. Sarnaselt — süsteemselt, ametkondade üleselt ja tagatud eelarvega — peaksime tegelema ka suitsiidiennetusega.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni suitsiidiennetuse teemalisel seminaril räägiti taas, et üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot. Riigi seisukohalt oleks tegemist ilmselgelt kasuliku investeeringuga. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, sealhulgas suitsiidide ennetamisega, küsis sotsiaalministeerium oma eelarvesse nelja aasta peale nelja miljonit eurot. Valitsus ei pidanud seda teemat aga oluliseks ning valdkond sai lisaraha — null eurot!

Vähe sellest — ajal, mil meil ei ole piisavalt ei kliinilisi psühholooge ega koolipsühholooge, ei pea valitsus vajalikuks rahastada nende ametiks vajalikku kuuendat ehk kutseaastat ülikoolis. Neile mõeldud raha kärbiti eelarveprojektist välja. Samas, vajaminevad summad ei ole kaugeltki müstilised. Kliinilised psühholoogid vajaksid kutseaasta rahastamiseks 400 ning koolipsühholoogid natuke üle 200 tuhande euro aastas.

Tänane valitsus näitab reaalsete tegudega selget ignorantsust Eesti rahva vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Küsimus ei olegi niipalju rahas kui prioriteetides, sest samal ajal jagatakse neli miljonit sõpradele katuserahadeks ning peetakse 800 tuhande euroga aastas üleval ministrit, kelle töö tegid seni ära kahe ministeeriumi kaks osakonda. Kas oleks ülekohtune öelda, et seetõttu jäävad paljud inimesed, sealhulgas lapsed, otsustaval hetkel hädavajalikust abist ilma?

Ja kelle südametunnistusele kirjutame kümned, kui mitte sajad seetõttu elamata jäänud elud?

Avaldatud EPL 19.10.2019

Valitsuse probleemid vaimse tervisega was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt