Koos lääneriikide, eriti aga USA rikkuse kasvuga on hüppeliselt suurenenud tahe nende juhte rünnata ja hävitada. Maailma kõige vaesematest riikidest pärineb suurim oht kõige rikkamatele.
Maaleht, 11.01.2007
Koos lääneriikide, eriti aga USA rikkuse kasvuga on hüppeliselt suurenenud tahe nende juhte rünnata ja hävitada. Maailma kõige vaesematest riikidest pärineb suurim oht kõige rikkamatele. Asjatundjate kõnepruugis räägitakse sellest kui asümmeetrilisest ohust. Selle vastu ei aita tuumaraketid ega tankiarmeed.
Vaesus varjab ohte
XXI sajandi esimese veerandi lahinguväli peaks olema võitlus vaesusega. Rikkad riigid, kelle hulka on lühi-kese ajaga tõusnud ka Eesti, peavad seda sõda kahel rindel – oma sisemaise vaesuse ja ebaõnnestunud riikide vaesusega. Vaesus tekitab türanne ja toob ka demokraatlikul teel võimule populiste, kellest ajapikku saavad türannid.
Türannia ja igasugune autokraatia on majanduslikult ebaefektiivne ning ei taga neile alluvatele ühiskondadele pikas perspektiivis vähimatki heaolu. Küll on aga türannidel harukordne võime leiutada meetodeid, kuidas teha kurja neile, kes võiksid ohustada nende võimu ja sellega kaasnevat isiklikku heaolu.
Meie tänase heaolu aluseks on ikkagi olnud tugev Eesti kroon ja liberaalne majandus. Just see poliitiline järjepidevus, mis neid kahte põhisammast on vankumatuna hoidnud, on toomas meid juba eeloleval aastal ühiskondlikult rikkuselt samale pulgale mitme Euroopa Liidu liikmesriigiga, kes pärast II maailmasõda säilitasid oma sisulise iseseisvuse.
Eesti edumudel võiks olla eeskujuks paljudele maadele, kus täna eksisteerib poliitiline tahe vabaneda poliitilise ja majandusliku autokraatia kammitsaist. Mitte niisama ei rääkinud USA ja Eesti presidendid Gruusiast, Ukrainast ja Moldovast. Iga ühiskond, mis kistakse eemale vaesusest ja seega ka poliitilisest ebastabiilsusest, suurendab julgeolekut kogu maailmas. Ja selleks saavad panustada liitlastena nii suur USA kui väike Eesti.
Nutikad lahendused on lihtsad
Ainuüksi sõjalisest jõust demokraatia ja majandusliku vabaduse kehtestamiseks ei piisa. Türannia likvideerimisele peab järgnema üksikisiku poliitilistel ja majandusvabadustel põhineva toimiva ühiskonnakorralduse jõustamine. Lihtsalt ja arusaadavalt, nii nagu seda tehti alates 1992. a rahareformist alates Eestis. Just seda ei ole suudetud teha USA juhitud missioonil Iraagis ja NATO juhtimisel Afganistanis. Aga ka Euroopa Liidu poolt Kosovos. Seda ei tehtud omal ajal ka Gruusias ja Ukrainas. Tagajärjeks on olnud türannia asendumine mingi uue autokraatiaga või kaosega.
USA president vaimustus Tallinnas siiralt kahest Eesti asjast – meie lihtsast ja ühetaolisest maksusüsteemist ja e-valitsusest. Tema arvates võiksid ameeriklased selles osas eestlasi kadestada.
USA-l seisab paratamatult ees oma maksusüsteemi reformimine, sest pragmaatilised ameeriklased lihtsalt ei ole enam nõus maksma miljardeid dollareid kõikvõimalikele konsultantidele, kelleta pole maksudeklaratsiooni koostamine võimalik. Eesti olukord, kus tavaline maksumaksja täidab eeltäidetud maksudeklaratsiooni veebis ja edastab selle ühe hiireklikiga maksuametile, tundub keskmisele ameeriklasele muinasjutumaana.
Seega on Eestil midagi pakkuda nii Afganistanile, Gruusiale kui ka USA-le. Nutikad lahendused on vahel põrgulikult lihtsad. Just seda on tõestanud ka USA ühiskonna pöörane majanduslik ja poliitiline edukus XIX ja XX sajandil.
Võtnud üle kõik ratsionaalse ja toimiva ning heitnud kõrvale kõik arengut takistava, suutsid ameeriklased 7 inimpõlvega luua nullist maailma rikkaima riigi. Meie kordasime seda, jõudes 15 aastaga olukorrast, kus valitsus arutas suure elamurajooni evakueerimist kütte puudumisel, olukorrani, kus Eesti ja USA presidendid arutavad üheskoos, kuidas aidata jalule Gruusia, kelle riiklik ajalugu on meie mõlemaga võrreldes aastasadu pikem.
Vaevalt et Ameerika Ühendriigid kavatsevad loobuda oma rollist olla maailmas vabaduse ja rikkuse poolest esirinnas. Tehes seda, mida nad on alati teinud ehk olnud avatud teiste ühiskondade kogemusele, võiksid nad Eestist üht-teist õppida.
Vaevalt et eestlased tahavad loobuda oma heaolu kasvust. Tehes seda, mida me alati oleme teinud ehk kasutanud oma praktilist meelt oma asjade ajamisel, võiksime ka meie õppida üht-teist Ameerika Ühendriikidelt.
Tunnine liiklusseisak turvakaalutlustel on sealjuures teisejärguline.