Siim Kallas
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
Me elame väljakutseterohkel ajal. Viimasel aastakümnel on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitme kriisiga: 2008. aastal alguse saanud võlakriis, 2015. aasta pagulaskriis ning eelmisel kevadel puhkenud enneolematu koroonaviirusest põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Iga raskus on Euroopa Liidu jaoks kaasa toonud vajaduse poliitikate täiustamiseks ja tõhusamaks koostööks.
Koroonakriisi alguse märksõnadeks olid protektsionism, piiride sulgemine ja koordineerimatus. Mittekoordineeritud sammudega pandi liikmesriikide poolt ajutiselt unerežiimile Euroopa Liidu nurgakivi ehk neli põhivabadust — kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Katkenud või takerdunud tarneahelad näitasid, kuivõrd harjunud olime piiranguteta liikumisega ja kui tähtis on see Euroopa jaoks.
Koroonakriisist oleme koos teiste liikmesriikidega palju õppinud. 27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime täna kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid. Aga siiski on palju asju läinud viltu.
Vaktsiinihangetega viivitamine, mittekorrektne lepingute täitmine tarnijate poolt, protektsionistlike Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandate riikide poolt — see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma vaktsiinide ja ravimite tootmise sõltumatut võimekust.
Väga halb on see, et liikmesriigid on asunud vaktsiine hankima tootjatelt, kelle tooted pole läbinud Euroopa Ravimiameti kvaliteedi- ja ohutuskontrolli. Küsimus pole vaktsiinide kvaliteedis, vaid eelkõige teatud riikide soovis ignoreerida Euroopa Liitu kui nähtust ja leida võimalus ajada asju liikmesriikidega eraldi, lõhestades sellega Liitu.
Hoolimata keerulisest aastast pandi alus olulistele tulevikku vaatavatele algatustele rohe- ja digivaldkonnas. Need loovad järgmistele põlvkondadele puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna, kus elada.
Eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku. Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile, sest hästi toimiv ühisturg toob kasu kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Möödunud aasta 27. mail esitles Euroopa Komisjon oma eelarvekava, mis on ajalooline nii oma mahu — 1,824 triljoni– kui ka ühtekuuluvust ja solidaarsust rõhutava sõnumi tõttu. Paljud olid skeptilised, et riigipead ja valitsusjuhid taastepaketi ja pikaajalise eelarve osas kiiresti kokkuleppeni jõuavad, kuid ometi sündis see juba juuli lõpuks. Taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehakse see otsus Riigikogu täiskogul.
Eelarveläbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad — varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot.
Samuti on oluline välja tuua, et Eesti suutis läbirääkimistel kaasfinantseerimise määra vähendada 30 protsendini võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, milleks oli 45 protsenti. See kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku kaasfinantseerimisvajadust umbes miljardi euro võrra.
Oluline saavutus on ka Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamine. Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ja aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, omab tähtsust julgeoleku vaatenurgast ja suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani. Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse osas ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa Ühendamise Rahastust.
Terve eelmise aasta vältel olid Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks läbivaks teemaks.
Uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid peavad panustama kahte olulisse eesmärki — digi- ja rohepöördesse. Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta. Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on oluliseks toeks kliimasõbralikumale majandusele üleminekul Ida-Virumaal.
Rohepööre on Euroopa Liidu ühine ettevõtmine. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika plaani muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja olla sellega teistele eeskujuks. See tähendab vähendada 2050. aastaks süsinikuheidet kuni 95 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Rohepööre ei ole midagi sellist, mis oleks sündinud eile ega ka sellist, mida soovitakse ellu viia kusagil meist sõltumatult. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40% otsustati Eesti peaministri osalusel ülemkogul juba oktoobris 2014 ja siduva kohustusena kinnitati 2018. aasta mais.
Euroopa rohepöörde ambitsiooni uue etapi kuulutas oma programmkõnes 2019. aasta 16. juulil välja äsja ametisse astunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Sama aasta detsembris võttis Komisjon rohelise kokkuleppe teatise näol vastu katusestrateegia, mis on aluseks eri valdkondi puudutavatele seadusandlikele algatustele. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks nn kliimaseaduse ettepaneku esitas Komisjon märtsis 2020 ja juba juunis kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad nii roheleppe kui kliimaseaduse kohta. Eesti seadis endale Euroopa Liidu ühe eesrindlikuma sihi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Arvud näitavad, et kasvuhoonegaaside vähendamine ei tähenda tagasilööki majanduses. Eestil on viimase 30 aastaga ette näidata samaaegselt nii 60-protsendiline majanduskasv kui ka 60-protsendiline heitkoguste vähendamine.
Oktoobris 2020 tuli Euroopa Komisjon välja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga. Kui strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat kuni 60 protsenti ja vähendada CO2-heidet ligi 90 protsenti. Lisaks kliimaeesmärkide täitmisele aitab renoveerimislaine elavdada meie majandust. Üle poole renoveerimisse suunatavatest vahenditest läheb ehitus ja materjalide tootmise sektori palkadeks. See suurendab tööhõivet ja tarbimist ning aitab majandusel kiiremini taastuda.
Kliimaseaduse eelnõu läbis oktoobris ja detsembris esimese lugemise Euroopa Liidu ministrite nõukogus. Seejärel kiitis ülemkogu täiendavalt heaks ka uue kliimaeesmärgi — 55 protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine Liidu üleselt senise 40 protsendi asemel. Kõik need otsused on tehtud Eesti valitsuse osalusel. Praeguseks on need ettepanekud jõudnud triloogideni — kolmepoolsete läbirääkimisteni Nõukogu, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.
Roheleppega seonduvalt on Euroopa Komisjon välja tulnud juba mitmete strateegiatega, mille osas on ELAK ka seisukoha kujundanud. Näiteks elurikkuse strateegia, strateegia „Talust taldrikule“, kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, energiasüsteemide integreerimise strateegia ja vesinikustrateegia, Euroopa tööstusstrateegia, avamere taastuvenergia strateegia ja ringmajanduse tegevuskava.
Roheleppe algatuste raames on peagi tulemas näiteks metsastrateegia, nullsaaste tegevuskava, metaaniheite vähendamise strateegia ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegiad ise veel kohustusi ei sea, need on teekaardid järgnevatele seadusandlikele algatustele.
Head kolleegid!
Rohepööre on suur ambitsioon, mille realiseerimine on alanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi, aga mille elluviimine edeneb visalt. Palju tööd on veel ees. Lugesime kolleegidega kokku, et roheleppe algatusi on kokku 47, osa on töös, osa on tulekul. Oleme Riigikogus valmis aruteludeks uute seadusandlike ettepanekute ja strateegiate üle.
Elame pöördelisel ajal — me liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale.
Eesti on rääkinud e-valitsemise võimalustest ja e-identiteedi olulisusest rohkem kui 10 aastat. Eesti eesistumise ajal allkirjastati Tallinna e-valitsemise deklaratsioon. Ühtse digitaalse turu täielikuks toimimiseks on võtmetähtsusega, et kõigi liikmesriikide kodanikel oleks kõrge turvalisusega e-identiteet ja et igal liikmesriigi kodanikul oleks võimalik anda digiallkirja. Arengud selles suunas on visad. Aga koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused.
Eesti koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on alustanud digitaalse vaktsineerimissertifikaadi projektiga, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning seega parandab tulevikus inimeste võimalusi maailmas lihtsamalt reisida.
Eelmise aasta veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu digituleviku strateegiaga, mille eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad. Oleme võtnud selge suuna tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust ja kehtestada standardid ise, selle asemel, et järgida teiste omi. Plaanis on investeerida ülikiiresse internetiühendusse ja arendada suurandmete supertöötlust, et luua uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks. Eesmärk on, et Euroopa Liit saavutaks üleilmse juhtpositsiooni digivaldkonnas. Eesti kindlasti jagab seatud ambitsioone ning loodab ka teiste liikmesriikide kiirele arengule ja koostööle.
Nii nagu paljud teised viis ka Euroopa Liidu asjade komisjon koroonakriisist tingituna läbi oma digipöörde. Nüüdseks juba peaaegu aasta on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimunud veebis. 2020. aasta jooksul pidas Euroopa Liidu asjade komisjon 73 istungit, neist 59 veebis. Samuti toimus 7 ühisistungit ja 25 parlamentaarset kuulamist, neist 19 virtuaalselt. Euroopa Liidu asjade komisjon andis oma seisukoha 34 Euroopa Liidu algatuse kohta. Eesti seisukohti on täpsustatud Riigikogu valdkonlike komisjonide arvamustele toetudes.
Ma soovin tänada kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid, kolleege ja meie istungite külalisi selle eest, et saime oma komisjoni tööga sujuvalt jätkata!
Soovin teie tähelepanu juhtida ühele suurele ettevõtmisele, millega nii Euroopa Parlamendis kui ka Nõukogus praegu hoolega tegeletakse. See on Euroopa Tuleviku Konverentsi organiseerimine. Just rahvusriikide parlamentide tasemel on vaja kujundada oma seisukoht selle ettevõtmise sisu kohta.
Esimene küsimus on Euroopa tuleviku konverentsi korraldamise mõttekuses üldse. Pikalt tegeleti küsimustega, kes ja kui palju erinevate institutsioonide esindajaid istub ümber laua. Ühisavalduse vastuvõtmisega eelmisel nädalal said siiski juhtimisstruktuuri üldjooned paika. Jätkuvalt aga ei ole täit selgust, milliseid probleeme kavatsetakse lahendada. See pole esimene kord, kui organiseeritakse kõrgetasemelisi ekspertgruppe, et esitada ettepanekuid Euroopa tuleviku jaoks, kõik nad on vajunud unustusse. Ei ole raske üles lugeda neid suuri probleeme Euroopa Liidus, milles dramaatiliselt põrkuvad eri liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi erinevate fraktsioonide seisukohad. Raske on uskuda, et selline konverents suudab kujundada kompromisslahendused. Suured kompromissid sünnivad lõpuks ikka liikmesriikide juhtide, Euroopa Liidu Nõukogu tasemel. Elame, näeme.
Hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond. Meil ei ole kunagi varem olnud investeerimiseks nii suuri eelarvevahendeid, seetõttu on väga oluline teha häid valikuid. Lapsed ja lapselapsed, kes sünnivad täna, sõltuvad meie tänastest otsustest ja tegudest.
Soovin meile kõigile selleks puhuks avatud pilku ning julgeid mõttevahetusi. Kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks. Euroopa Liit on meie kõigi projekt, mille arengusse saab igaüks panustada. Siinkohal soovin tsiteerida endist peaministrit Jüri Ratast: „Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna “Eesti”, peab ka sõna “Euroopa” kõnelema meie hingele. Ja ma arvan, et Riigikogu kui rahvaesindus peaks sellesse töösse olema tulevikus võimalikult tihedalt kaasatud.“
Kuldaväärt sõnad.