Siim Kallas: kodanike rohepööre. Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu

Arvamus
|
Siim Kallas
|
29.11.2021

Rohepöörde kava on väga suur asi. See on suurte ja keeruliste reformikavade kogum. Esialgu põhiliselt kavade, mis peavad muutuma seadusteks.

Reformikavade puhul peab olema selge, mis on oodatud ja kavandatud tulemus ajas ja ruumis. Mis on rohepöörde kavandatav tulemus Mauritiuse saarel ja minu kodaaias? Mis on tulemus aastal 2050 ja 2100, aga mis on tulemused ja tagajärjed täna ja homme?

25 aastat tagasi panin oma koduukse ees suusad alla ja läksin metsa suusatama. Täna on talvel suusatamise võimalused juhuslikud, kui just ei raja kodu juurde kunstlumega rada. Mis pole väga reaalne.

Viimaste aastate kuumade suvede kiuste olime abikaasaga seda meelt, et eestlane kannatab mõne kuuma ilma välja ilma konditsioneerita. Sel suvel andsime alla ja muretsesime konditsioneeri, teades väga hästi, et konditsioneer võtab palju rohkem energiat kui kütmine. Kuumus on nähtavasti tulnud, et jääda.

Vaja on taimi kasta, aga veepuudus kummitab.

Viimasel kahel aastal ründavad meie aeda lõunast sisse rännanud hiidnälkjad, keda tuleb kokku korjata ja hävitada iga päev. Nad on tulnud, et jääda.

Kui palju ja mitme aasta jooksul tõuseb merevesi?

Mul on täna neli lapselast. Suure tõenäosusega on nad elus veel aastal 2100. Missugune on nende elukeskkond siis?

Võime öelda, et kliima soojenemine on nähtav ja tajutav. Selles pole kahtlust. Ja ka selles pole kahtlust, et kliima soojenemine kujutab endast meie tavapärasele elule ja keskkonnale suurt ohtu. Kui plaažil päevitamine välja arvata.

Küsimus on – mida teha?

Vastust otsime rohepöördest.

Rohepööre peab olema kodanike rohepööre, inimeste rohepööre, mitte valitsuste ega ka Euroopa Komisjoni rohepööre. Rohepöörde elluviimisele teevad kahju agressiivsed ja väga häälekad huvigrupid – olgu need kliimamuutuste eitajad või hoopis äärmuslikud keskkonnaühendused –, kes ei tunnista mingeid muid vaateid, ei tunnista enamust ja on valmis koguni vägivallaks.

Rohepööre ei tohi olla ka mitte mingite huvigruppide plaan endale soodsate toetuste kaudu täiendavate kasumite kindlustamiseks.

Mida see kõik tähendab? See tähendab, et seda pööret ei juhi mingi uus plaanikomitee käskude ja keeldudega, vaid ühiskond ja majandus on korraldatud niiviisi, et iseregulatsiooni abil saavutatakse rohepöörde eesmärgid. See tagab mitte ainult kliimakatastroofi vältimise, vaid ka selle, et ka 80 aasta pärast elavad inimesed paremini ja nii majanduslik kui ka sotsiaalne ja keskkondlik heaolu kasvab.

Majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast – investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada.

Investeeringuteks on meil täna märkimisväärsed rahalised ressursid. Euroopa Liidu poolt antud raha taastekava jaoks on tohutu summa. Meie risk on selle raiskamine, ebaotstarbekas kasutamine.

Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma. Meie rahalised vajadused tuleb kas lähemas või kaugemas tulevikus katta meie oma võimalustega, maksta ise kinni võimalikult palju hüvesid ja korjata tasakaalustamiseks piisavalt makse.

Euroopa siseturu õiglase toimimise tagamiseks on välja töötatud detailsed ja mahukad konkurentsireeglid, millest kinni pidamist järgitakse karmilt. Konkurentsireeglite üks tähtis osa on riigiabi reeglid. Riigiabi on lubatud struktuurseteks ümberkorraldusteks ja strateegilisteks investeeringuteks, mitte ülalpidamiskulude katmiseks.

Seoses rohepöörde plaaniga on riigiabi kasutamise võimalusi oluliselt suurendatud. Meie risk on see, et me näeme teravalt tänase pärastlõuna vajadusi, aga mitte homse ega ülehomse vajadusi. Meil on riigiabi raiskamise ja vale kasutamise kogemus olemas. Katsume seda meeles pidada ja vigu vältida.

Omal ajal oli Eesti rahanduse üheks põhiliseks juhtmõtteks luua võimalikult soodne keskkond ettevõtlusele, selleks et võimalikult kiiresti luua majanduslik heaolu, mis ei jää maha Euroopa riikidest. Selleks oli vaja investeerida tootmisvõimsuse kasvu.

Täna peame vaatama riigi rahandusele otsa, et küsida, kuidas meie praegu kehtiv süsteem vastab uutele väljakutsetele – rohepöördele ja sellega seotud tehnoloogilise ja sotsiaalse pöörde vajadustele.

Vajalik on omavalitsuste kaasamine tuleviku investeeringutesse. Suur tuulepark või mõni muu tulevikuinvesteering näib midagi võõrast ja tülikat, millele kohalikud elanikud (muuseas – valijad) vaatavad kahtluse ja umbusuga. Omavalitsusi kaasamata jäämegi võitlema kuulsa nähtusega – „Mitte minu tagaaias“; ingliskeelse tuntud lühendiga NIMBY.

Hiljuti kaasati põhiliselt taastuvenergiale suunatud ettevõtte Enefit Green kapitali laiendamisse suur arv kodanikke. See on väga positiivne sündmus. Inimesed vaatavad tulevikku, milles taastuvenergia tootmine on üks võtmeküsimus.

Omavalitsused ja kogukonnad on vaja kaasata tuleviku projektidesse kui osanikud. Omavalitsused (või organiseerunud kogukonnad) võiksid saada vähemalt veerandi suuruse osaluse uues projektis. See eeldab muidugi rahandusliku poole kokku leppimist. Mis on investeerija panus, omavalitsuse ja riigi panus, ja millised on kõikide osapoolte kohustused ja vastutus. Nii peaks kujunema õiglase tulude ja kulude, hüvede ja kohustuste jagamise mehhanism.

Omavalitsuste kaasamine on ka rohepöörde jaoks vajaliku sotsiaalpoliitika tähtis osa. Just omavalitsused puutuvad kõige otsesemalt kokku inimestega ja nende muredega, antud juhul ka rohepöördest tekitatud raskustega. Tõsi on, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja sotsiaalpoliitikat, mis muudaks muutused tarbimises ja tootmises vastuvõetavaks. Selleks on vaja mõistlikku toetuste süsteemi. Aga see peab olema suunatud inimesele, mitte tootele ega teenusele.

Muidugi ei saa sotsiaalprobleemide lahendamist ainult omavalitsustele jätta. Riiklikul hariduspoliitikal on tähtis roll noore põlvkonna suhtumiste ja käitumismudelite kujundamisel. Rohepööre nõuab ka kõikide meie haritust, meie arusaamist loodusnähtustest ja -protsessidest.

Looduslikke ressursse on vaja kokku hoida. On vaja kokku hoida vett, metsa, maavarasid, energiat. On vaja kokku hoida täna ja 30 ning 80 aasta pärast. Seda ei saa teha käsumajanduse võtetega, käskude ja keeldudega. Pika plaani jaoks on vaja majanduslikku mehhanismi. Ja selle põhiliseks elemendiks on õiglane ja õige hinnakujundus.

Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu. Ressursside suur raiskamine on tasuta ühiskondlik transport.

Tervitan pakendite maksustamise otsust. Vaieldamatult on see samm ressursside säästliku kasutamise suunas.

Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.

Taastuvenergia võimsused on mõeldud elektri tootmiseks. Pärast sellesuunaliste investeeringute rakendumist tuleb see elekter kinni maksta tarbijatel. Me tahame energiat kokku hoida. Seetõttu pole loogiline riigieelarve teiste tulude ja kulude arvel soodustada elektritarbimist. Taastuvenergia toetused (100 miljonit aastas kellegi lisakasumit) peavad jääma minevikku.

Elektri ja vedelkütuste hindade subsideerimine, käibemaksu ja aktsiiside alandamine töötab energia kokkuhoiu vastu. See on lühinägelik ja kahjulik poliitika. Kütuse ja energia hindade muutumisega kaasnevad raskused tuleb tasandada riiklike ja kohalike sotsiaaltoetuste süsteemi abil. Ei saa olla nii, et valitsuse poolt subsideeritud hindade kaudu võidavad ka jõukamad inimesed, kellel seda üldse vaja pole.

Subsideerimine on pöördvõrdeline kokkuhoiuga.

Teemasid, mis on seotud rohepöördega, on palju. Peame kõiki neid käsitlema mõistusega, ilma hüsteeriata, ilma kiirustamiseta. Siis saavad võimalikud muutused meie elus kodanikele omaseks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt