Siim Kallas: kriisid vajavad tervet mõistust

Arvamus
|
Siim Kallas
|
12.01.2022

Mitte keegi ei näinud ette ei julgeolekukriisi, ei viirusekriisi ega energiakriisi. Ei meil ega mujal. Nii julgeolekukriis, viirusekriis kui ka energiakriis ei ole Eesti Vabariigi tekitatud. Need on meile tulnud väljastpoolt. Need on meie tänased vaenlased, mille eest peab Eesti riik oma rahvast kaitsma. Kaitsmise juures ei tohi ära unustada tulevikku.

Selleks, et ennast kaitsta, on vaja jõud koondada. Sada aastat tagasi sõdis Eesti Vabariik välisvaenlasega. Ja võitis.

Vabadussõda pidas demokraatlik Eesti Vabariik eesotsas vabalt valitud parlamendi  ja valitsusega.

Kellelgi ei takistatud oma arvamust avaldada. Vasakpoolne ajakirjandus nõudis rahu tegemist, siis, kui selle tegemiseks olid ebarealistlikud tingimused.

Kuni Võnnu lahinguni oli suhtumine sõjapidamisse parlamendis jahe. Sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri nüpeldati sõja ajal nii Asutavas Kogus kui esimeses riigikogus.

Kuidas organiseerida oma rahva kaitset kolme välisvaenlase vastu korraga? Sealjuures mitte unustades tulevikku?

Paratamatult peab kogu ühiskond jagama riigi kaitsmise koormat.

Teise maailmasõja alguses võrreldi Prantsusmaad ja Inglismaad ja küsiti, miks Prantsusmaa nii kergesti sakslastele alla andis, Inglismaa aga mitte. Üks vastus oli, et Inglismaal oli riigi kaitsmine iga põlvepikkuse poisikese asi, Prantsusmaal ainult valitsuse asi.

Täna pole riigi kaitsmine eelkõige mitte relvade, mobiliseeritud sõdurite ja rekvireeritud hobuste küsimus.

Peamine küsimus on rahas.

Tulevik on hariduses.

Oleme võtnud eesmärgiks, et kvalifitseeritud õpetajate töötasu peab olema nende töö vääriline ehk vähemalt 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Selleks on vaja koos kõrghariduse vajadustega ligi 500 miljonit eurot.

Energiakriisi leevendamiseks kasutatakse kokku 240 miljonit eurot:

– elektri võrgutasu 50 protsenti vähendus 88 miljonit,

– aktsiisitõusude ärajätmine 52 miljonit,

– sihitud meede väiksema sissetulekuga leibkondadele 79 miljonit,

– gaasi võrgutasu nulli viimine 21 miljonit.

Peatselt kasvab ka meil nakatumine uue viirusega. See tähendab tervishoiukulutuste kasvu.

Energia kriisis nõutakse Eesti riigilt, et ta toetaks energia tarbimist suvalisel tasemel koos elektrikütte, ujumisbasseinide ja suurte autodega. Miks maksumaksja, kellel selliseid kulutusi ei ole, peab sellega nõustuma? Miks maksumaksja ei võiks tahta, et tema raha kuluks näiteks hariduse peale?

Minu jaoks on peaküsimus, kust võetakse raha? Aus vastus oleks – vajadusel tõstame näiteks käibemaksu ja maksame selle arvel toetusi. Arvamus, et me saame vajadusel piiramatult toetusi Saksa rahakotist, võib muutuda ohtlikuks illusiooniks. Sakslastel võib ühel hetkel nende raha kulutamisest teiste poolt kõrini saada.

Aga siis võtame laenu nii palju, kui tahame!

Paneme tähele, et sel aastal maksame me eelarve kaudu laenu tagasi 472,4 miljonit eurot. See on samas suurusjärgus kui hariduse vajadused või pool energiakompensatsiooni vajadusest. Poleks laenu võtnud, oleks täna see 472 miljonit kas hariduse või energiakriisi leevendamiseks olemas. Ja kus on võetud laenuraha? Mille peale see ära kulus? Kus on see arenguhüpe, mille laen meile tõi? Pensionisüsteemi lammutamisel jagati kodanikele miljard eurot. Kuhu see läks? Suurte autode ja kallimate elamiste peale?

Riigi poolt rohke raha ringlusesse laskmine tekitab inflatsiooni, see tähendab, tõstab hindu, mille kaudu kõik lisatoetused kaduma lähevad. See on igivana majandusteaduslik tõde.

Tõepoolest, olukord on raske. Isegi 1990. aastate alguses ei olnud nii raske. Täna viljeleb pöörast populismi erakond, kelle mõned liikmed võiksid mäletada, kuidas iseseisvuse taastamise alguses otsustati ja vastutati.

Kui katsuks natuke vaadata homsesse ja mitte tänasesse pärastlõunasse! Natukene.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt