Tõnis Kõiv: mida teha naabri haukuva koeraga (Järva Teataja)

Arvamus
|
Tõnis Kõiv
|
29.04.2008

Kellelgi pole õigust pidada lemmiklooma teiste inimeste arvel. Ka oma vara hoidmine, valvamine ei tohi käia naabri õigusi rikkudes, arvab Tõnis Kõiv.

Kellelgi pole õigust pidada lemmiklooma teiste inimeste arvel. Ka oma vara hoidmine, valvamine ei tohi käia naabri õigusi rikkudes, arvab Tõnis Kõiv.

Ka Järva Teataja veergudele jõudis Paides Uue tänava alguses naabrite vahel juba pikemat aega hõõgunud ja vahepeal põlemagi lahvatanud tüli haukuva koera pärast.

Ettevõtja Viktor Kasak kaitseb oma vara. Ta on rajanud oma kaupluse territooriumi ümber aia ja võtnud aeda koera, et olla kaitstud ebaseaduslike sissetungijate eest.

Und tuleb pühaks pidada

Koer hakkab haukuma ja võib-olla isegi hammustab varast ning võimalik vargus jääb toime panemata. Tegemist on omaniku kohustusega majandada heaperemehelikult ehk tagada ka vara säilimine.

Teisest küljest haugub valvataval territooriumil asuv koer ka väljaspool liikuvate inimeste peale. Kõik jalakäijad, kes mööda Uut tänavat ehituspoe laoplatsist mööduvad, saavad koera tähelepanu osaliseks. Õhtusel-öisel ajal väidetavalt ka kaugemal liikuvad. Arusaadavalt häirib koera haukumine inimeste õhtust-öist rahu ja nende meelepaha on igati õigustatud.

Pealegi võib öine une häirimine kaasa tuua tervisekahjustuse. «Toetudes inimese biorütmide olulisusele, tuleb ööpäevas kindel aeg kulutada puhkamisele,» selgitab töötervishoiu arst Toomas Põld. «Kui inimese uni on öösel häiritud, ta ei puhka end välja. Järgmisel tööpäeval on ta tähelepanu hajutatud ning probleemide kuhjumisel võib pideva öise häirimise järel välja kujuneda neuroos.»

Kui koer igal õhtul haugub, tekib alateadlik hirm koera haukumise ees. Äkki hakkab haukuma ja äratab unest üles? Seega pole mingit põhjust Mihkel Pilvingu probleemi alahinnata.

Koera haukumine on alati ohumärk. Inimese alateadvus fikseerib selle ja reageerib hoopis jõulisemalt kui näiteks auto möödumise mürale või seinakella täistunni löökidele.

Olmemürast räägime viisakalt

Kuidas olmemürast tekkinud muret murda? Tavaolukorras peaks üks naaber kõigepealt teisele naabrile teada andma, kui esimese naabri tekitatav müra teda häirib.

Tuleb kohe öelda, mis häirib. Teadaandmine peab olema viisakas ja kindlasti mitte ähvardav. Naabrile on vaja selgitada, et müra on tekkinud (koera haukumine on häirivalt kosta, autoraadiost kostab muusikat) ja miks müra häirib.

Tähtis on esimese teavitamisega tüli ära hoida, sest siis on lootust, et probleem laheneb kiiresti.

Koeraomanik peab enne looma võtmist omale selgelt teadvustama, et ta ei ela üksi metsas, vaid teiste inimeste keskel, linnas. Kellelgi pole õigust oma lemmiklooma pidada teiste inimeste arvel.

On elementaarne, et koera ei jäeta korrusmaja koridori rihma otsa või üksi korterisse tundideks peremeest ootama ja igatsusest haukuma, nagu ka ei lasta tänavale ringi jooksma ja jalga tõstma, hunnikuid tegema.

Lihtsad reeglid, kuid ikka tuleb neid vahel kaaskodanikel meelde tuletada.

Kui naaber müra lõpetamiseks midagi ette ei võta või probleem siiski edasi kestab, tuleb teist korda tähelepanu juhtida.

Ära peab märkima, et kellelgi pole õigust kasutada oma õigusi teiste inimeste õiguste arvel. Oma vara hoidmine ja valvamine ei tohi käia naabri õigusi rikkudes. Igal juhul tuleb hoiduda seadusevastastest tegudest häiringu suhtes. Ei tohi kippuda koera elu ega tervise kallale ega kahjustada mingil muul moel naabri vara.

Abi saab omavalitsuses

Kui naabrid omavahel ühisele arusaamisele ei jõua ja rahu rikkumine jätkub, tuleb pöörduda linnavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse ametnik saab hinnata probleemi kõrvalseisja pilguga ja pakkuda lahendust.

Imestan, miks linnavalitsuse spetsialistid pole seni tahtnud, osanud lahendust leida Kasaku-Pilvingu probleemile. Kas segab, et Viktor Kasak on linnavolikogu liikmena võimu teostava koalitsiooni liige või hoopis on Mihkel Pilvingu eest kõneleja ebasoosingusse langenud?!

Minu meelest on selle juhtumi lahendus üpriski lihtne. Esiteks on vaja koera treenida ehk talle õpetada, et ohtlikud on vaid territooriumile sisenevad isikud. Haukuma ei pea tänaval mööduvate inimeste peale.

Teiseks tuleb kaupluse territooriumi piirav aed ehitada lõpuni läbipaistmatuks. Koera valvatavat maa-ala eraldav võrkaed ei loo koerale piisavat selgust, kas pidada tänaval kõndijat sissetungijaks või mitte.

Asendada tuleb praegu mõne meetri ulatuses olev aiavõrk korraliku laudisega. Ajalooliseltki sobivad Paidesse laudisaiad ja eraldatuse soov on inimestel olnud ajast aega.

Kasakule on mu ettepanekud tuttavad, olen neid talle soovitanud juba mõnda aega tagasi. Avalik tähelepanu aitab ettevõtja reageerimisele kindlasti kaasa, sest ümbritseva kogukonna soosiv suhtumine tuleb ärile ainult kasuks. Ja vastupidi.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt