Toomas Kivimägi: päev, mis muudab Pärnu elu

Arvamus
|
Toomas Kivimägi
|
13.05.2021

Riigi eelarvestrateegia aastateks 2022–2025 (tekstis edaspidi RES) on saanud kaante vahele. See on igakevadine aasta olulisim dokument, mis erinevalt riigieelarvest vaatab ette nelja aasta peale. Kokkuvõtvalt: meid kuulatakse, meiega arvestatakse – rohkem kui ei kunagi varem.

Rail Baltic edeneb

Kui meeskonnas leidub kõhklejaid, ei liigu asjad nagu vaja. See faas sai mõni kuu tagasi läbi ja Rail Baltic (RB) on valitsuse üks prioriteete. Aastatel 2022–2025 on kavas sellesse investeerida 1,22 miljardit eurot. RB kogumaksumus Eestis on 1,59 miljardit.

Pärnu reisiterminali põhiprojekt valmib sel aastal, esimeses faasis lähevad hankesse teed-tänavad (sealhulgas Lao tänav, millele õnnestus saada lisarahastus) ja Liivi tee tunnel. Terminal on mõistlik ehitada vahetult enne sihtotstarbelist kasutust ehk aastaks 2026. Kohalike peatuste projekteerimine algab samuti tänavu, põhiraudteekoridori ehitus aastal 2022. Aastal 2026 peaks olema see päev, kui maailm muutub: meile, pärnakatele, kui teele läheb esimene rong… RBd ei ole võimalik Pärnu puhul üle hinnata. See muudab paradigmat meie „kättesaadavust”, konkurentsivõimet, atraktiivsust, turvalisust ja paljut muud silmas pidades.

Via Baltica teine tulemine

Viimased suuremad investeeringud Pärnumaal Via Baltical olid Ehitajate tee ja Liivi tee väljaehitamine (maksumus 39 miljonit eurot). Aasta siis oli 2012. Peale selle paar kilomeetrit 2+1-teed ja Nurme sild aastal 2017. Tore, ent see panus ei vasta vähimalgi määral põhistatud vajadusele.

Just seepärast võtsin avaliku lubadusena vedada suurima ja keerukaima ülesande: Libatse–Nurme 2+2-maantee ehitus (loe: raha leidmine). Maksumus üle 100 miljoni euro. Lõigu pikkus 21,6 kilomeetrit. Selle tee lõpuni ehitamine toob Tallinna Pärnule mitu minutit lähemale, kuid veel tähtsam on senisest suurem turvalisus ja konkurentsivõime.

Nüüd saan kinnitada, et Libatse–Nurme lõigu ehitamine on saanud valitsuse heakskiidu, vastupidiselt mitme kohaliku poliitiku ootustele. Plaanis on ehitada see Euroopa Liidu rahast, mida sel finantsperioodil vaid 159 miljonit eurot kolme suure maantee (peale selle Tartu ja Narva suund) peale kokku, kuid lõviosa sellest summast tuleb Via Balticale. See on väga suur võit. Tunnustan nii pea- kui rahandusministrit, kellele olen viimastel kuudel sel teemal saatnud kümneid kirju. Tänusõnad ka majandusministrile ja transpordiametile, kellega koostöös Pärnumaale suured asjad lähiaastatel sünnivad!

Nüüd saan kinnitada, et Libatse–Nurme lõigu ehitamine on ­saanud valitsuse heakskiidu vastupidi mitme kohaliku poliitiku ootustele.

Ajakavast. Praegu käib tee projekteerimine, sellele järgneb maade omandamine, ehitushankesse peaks jõudma 2022–2023 alguses. Ehitusse 2023. aastal. See on võimalik kiireim ajakava, aga pole ühtegi põhjust sellest mitte kinni pidada.

Uue RESiga leiti katteallikas Pärnu–Uulu 7,9kilomeetrisele 2+2-lõigulegi. Siin näeb oma silmaga tulemust kõige varem. Projekt on valmis, sel aastal tuleb maade omandamine ja ehituse hange. Kopp lüüakse maasse järgmise aasta alguses.

Kolmas lõik – Sauga–Pärnu 2,6 kilomeetrit, liiklussagedus 13 400 autot ööpäevas – on samuti kavas. Projekteerimine käib. Kuid siin on Pärnu linna ja eraomanikega palju vaidlusi üleval ja kuni puuduvad kokkulepped, pole midagi loota.

Kaks viimasena nimetatud lõiku ehitatakse samuti ELi ühtekuuluvusfondi rahaga. Oleme pidanud kaua ­ootama, aga praegustele kavadele ega otsustajatele küll etteheiteid pole. Vaid tunnustus. Pole liialdus nimetada Via Baltica kolme lõiku koos RBga sajandi suurimaks riigi investeerimisvooruks Pärnumaale. Pole paha.

Kolmanda silla saaga

Mida tundub, et RESis pole, on Pärnu kolmanda silla lisarahastus. Olen öelnud, et mina tegelen Libatse–Nurmega, silla olen jätnud raele. Minule teadaolevalt on majandusminister konkreetsele küsimusele Pärnu Postimehelt jätnud vastamata. Mis poliitikas ei tähenda ju muud, kui et seda raha seal pole. On ootamatu, et linnavõim on keskendunud poliitili­sele punktvõtmisele, selmet teha koostööd oma ministri ja opositsiooniga. Tulemus(etus) ei üllatanud.

Sillasaaga lühikokkuvõte. On kolm suurt probleemi: 1) riigi rahastuse määr; 2) Kesklinna silla sulgemine liiklusele; 3) kui Kesklinna sild sulgeda liikluseks, ei piisa 2+1-lahendusest uuel sillal. Kõigest sellest vaadatakse mööda. Ometi ei ehita me silda kümneks, vaid 100 aastaks. Olen öelnud, et leebun kahe viimase probleemi puhul, kui riigi rahastusmäär tõuseks 8,7 miljonilt eurolt (jätkuvalt saadav) 17–18 miljonini. See oleks piir, kustmaalt linna panus on mõistlik ega ahista liialt teisi valdkondi. Lähtun sellest, et sild koos juurdepääsudega sillale (politseimaja läbimurre vaid ühe näitena) maksab 35 miljonit eurot. Pigem rohkem, aga olgu siinkohal number, millest odavamalt ei saa.

Miks 8,7 miljonist ei piisa? Tuletan taas meelde, et linn kulutab jooksvateks kuludeks lubamatult palju, mille tagajärg on äärmiselt väike põhitegevuse tulem (vaba raha investeeringuteks või laenude tagasimaksmiseks). Vaid veidi üle kuue miljoni euro, millest paar miljonit on maavaldade osa. Sellega rallit ei sõida. Õige pea tuleb katkestamine.

Kuid viimane rong pole veel läinud. Tuleb uus RES ja kes teab, ehk varemgi kui aasta pärast. Veel jõuab, kui linnal jätkub (koostöö)tahet.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt