Enne kohalikke valimisi on ühe kindla poliitilise jõu esindajad asunud Eesti rahvast sõna otseses mõttes ähvardama ja hirmutama. Ma saan aru, et iga hinna eest on vaja võita inimeste tähelepanu, kuid mängida niigi pingelises majanduslikus ja psühholoogilises olukorras eakate ja noorte perede närvidel, on sügavalt ebaeetiline. Nii on pea terve suve Keskerakonna aktiivsed sulesepad ühes arvamusloos teise järel käinud välja ühe kuupäeva teise järel, millal valitsus hakkab pensione kärpima. Nagu me näeme, midagi sellist pole juhtunud.
Nende praegune kindel teadmine on, et pensione võetakse vähemaks järgmisel päeval pärast kohalikke valimisi, sest enne ei juleta. Samuti ollakse veendunud vanemahüvitise kärpimise möödapääsmatuses. Kogu see hirmutamiste jada päädis nõudmisega korraldada Riigikogu erakorralised valimised, mis teiste erakondade poolt parlamendis õnneks maha hääletati: praegu ei ole aeg poliitilisteks mängudeks, vaja on tõsiselt tööd teha.
Olgu kohe selle loo alguses ära öeldud, et Andrus Ansipi juhitud valitsus ei kärbi ei pensione ega ka vanemahüvitist. Jah, selle valitsuse eesmärk on majandusarengu ja kõigi eestimaalaste hea käekäigu huvides üleminek eurole ja see on saavutatav ka ilma pensione ja vanemahüvitist puutumata. Valitsus on töötanud kindla plaani järgi ja saanud selle eest ka selliste sõltumatute organisatsioonide nagu Euroopa Komisjon ja Eesti Pank tunnustuse osaliseks.
Mõtleme korraks järgi. Meie riigi rahandus töötab ja on korras. Me oleme võimelised maksma palkasid õpetajatele ja teistele riigilt palka saavatele inimestele, me oleme võimelised maksma pensione ja sotsiaaltoetusi. Ärme unusta, et meie pered ja ettevõtjad saavad paremate riigireitingute tulemusel soodsama intressiga laenu.
Me oleme pidanud tegema riigieelarves valusaid kärpeid, sest kulutada saab vaid seda raha, mis reaalselt olemas on. Eesti valitsus on sellel aastal parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni rohkem kui 16 miljardi krooni ulatuses. Riigi rahanduse tervise huvides on neid otsuseid tehtud operatiivselt. Olgu siinkohal veelkord meelde tuletatud, et kahe lisaeelarvega on vähendatud ministeeriumite tegevuskulusid, sealhulgas palgakukusid üle kahe miljardi krooni. Palgakulud on võrreldes 2008. aastaga vähendanud 15 protsenti.
Kindlasti kavatseb Eesti valitsus range eelarvepoliitikaga ka jätkata. Kõiki, kes nende valusate aga vajalike otsuste pärast on pidanud midagi ohverdama, tuleb tänada kannatlikkuse eest.
Majanduskriis mõjutab päris kindlasti meie rahva kindlustunnet ja tekitab psühholoogilisi ning sotsiaalseid pingeid. Et neid võimalikult leevendada, sest vältida neid kahjuks pole võimalik, on peaminister ja tema juhitav Reformierakond kindlalt otsustanud, et ühiskonna haavatavamate osade, pensionäride ning noorte perede sissetulekute kallale minna ei tohi.
Selle asemel püüab valitsus saada roolijoodikutelt kätte riigile võlgu olevad trahvid summas 1,2 miljardit krooni, suurendada eurorahade kasutamist, võtta välja kasumlikelt ettevõtetelt (Tallinna Sadam, Eesti Energia) dividende ja müüa saastekvoote (võimalik tulu 6,7 miljardit krooni).
Ühiskonna sidusus on väga suur väärtus, eriti rasketel aegadel. Tehes sellele haiget, on tagajärjed rasked. Seepärast tuleb pidada kõikvõimalikke ebakindlust tekitavaid teadlikke valesid sügavalt vastutustundetuks. Praeguse valitsuse prioriteet on eakad ja lapsed. Esimestele kuulub tänu tehtud tööde eest ja teised on meie riigi tulevik.
Viimasel ajal on tekitanud üksjagu kõneainet vanemahüvitise ülempiir. Vanemahüvitise süsteem on selliselt üles ehitatud, et tema ülempiir tõuseb ja väheneb koos keskmise palgaga. Seepärast langeb vanemahüvitise ülempiir järgmisel aastal nii või teisiti. Ja seda isegi siis, kui riigi majandus pöördub kasvule. Kui me praegu, enne valimisi lokkava odava populismi tingimustes asume üldiselt hästi töötavat vanemahüvitise süsteemi muutma, siis ei ole meil mingit kindlust, milliseks need muudatused vähemusvalitsuse tingimustes kujunevad. On tõsine oht, et pea peale keeratakse ainus iseseisvuse taastamise järel välja mõeldud meede, mis on sündivust suurendanud ja kannatavad kõik vanemahüvitist saavad pered. Kahtlemata tekitab see inimestes ebakindlust. Lapse planeerimine on pikaajaline otsus, mis ei tohi olla poliitiliste tõmbetuulte vallas. Seepärast soovin ma kõigile rahulikku ja kainet meelt ning rasketel aegadel kokkuhoidmist.