Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul kinnitavad traagilised liiklusõnnetused vajadust riigil senisest enam pöörata tähelepanu liikluskasvatusele ja autokoolide tegevusele. Selleks, et juhiõpe oleks teenusena tänasest kontrollitavam ja kvaliteetsem, näeb Klaas ühe võimalusena elektroonilise õpingukaardi kasutuselevõtmist.
„Viimastel päevadel väga traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuste analüüs näitab, et juhid ei tule toime muutuvates ilmastiku- ja teeoludes auto juhtimisega, kasutavad valesid juhtimisvõtteid ning paljudel juhtudel on õnnetusse sattunud just noored väheste kogemuste ja oskustega juhid,” ütles Klaas. Tema sõnul tekib paratamatult küsimus, kas kõik autokoolid ikka annavad kvaliteetse ettevalmistuse ning kas ARK ning Haridus- ja Teadusministeerium kui järelevalveasutused autokoolide üle teevad oma tööd piisava põhjalikkusega.
„On tõsiseid kahtlusi, et näiteks juhi esmaõppe lõppaste jääb fiktiivseks, et libedasõidu õpet viiakse läbi nõuetele mittevastavatel radadel või puuduvad libedasõidurajad üldse,” toonitas Klaas. „Samuti on alust kahelda, et algõppe esmaõppe käigus ei läbi kõik õpilased nõutud mahus teoorialoenguid, sõiduõpet viivad läbi litsentseerimata isikud ja paljudel juhtudel ei õpetata tulevasi juhte mitte alalhoidlikult liiklema, vaid läbima ainult riiklikke eksameid,” lisas ta.
Tänaseks on näiteks „Pealtnägija” ajakirjandusliku eksperimendi alusel algatatud uurimine ühe Pärnu autokooli juhtide suhtes, kes esitasid libedasõidukoolituse läbiviimise kohta ekslike andmed ja ei taganud etteantud mahus noortele juhtidele hädavajaliku koolitust. „Selline käitumine, kus autokoolide poolt saadetakse algajad juhid teadlikult ilma vajaliku ettevalmistuseta teedele ja tänavatele, on kuritegelik hoolimatus,” taunis Klaas.
Samuti on Klaasile jõudnud mitmeid signaale nii Maksu ja Tolliametist, kui teistest allikatest, et paljudel autokoolidel pole maksude tasumisega kõik korras. Erinevate hinnangute järgi jääb riigil maksudena saamata 60-100 miljonit krooni aastas.
Klaasi sõnul peab autokoolides antav haridus olema teenusena kontrollitav, läbipaistev ja kvaliteetne. Juba täna on arendamisel innovaatilised võimalused, kuidas seda lihtsalt, efektiivselt ja mugavalt teha. Ühe näitena võib tuua Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitatud projekti „Elektrooniline õpingukaart”, mille operatiivne kasutuselevõtmine autokoolides muudaks autoõppe kvaliteetsemaks, läbipaistvaks ning läbi mille säästame inimelusid meie teedel.
Selgitamaks välja Liiklusseaduse ja selle alamaktide muutmise vajaduse ning elektroonilise õpingukaardi rakendamisega seonduva, korraldab Riigikogu majanduskomisjon lähiajal parlamentaarse kuulamise. Sellele on kutsutud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kui liiklusohutuse eest vastutava ministeeriumi, maanteeameti, ARKi, siseministeeriumi, politseiame