Urmas Paet: NATOle rohkem poliitilist sisu (SL Õhtuleht)

Arvamus
|
Urmas Paet
|
03.02.2007

Peale positiivse suhtumise Euroopa Liidu laienemisse pooldab Eesti ka NATO laienemise jätkumist. NATO ja Euroopa Liidu paralleelsed laienemised on üheskoos jõuliselt ja pöördumatult muutnud Euroopa ning maailma poliitikamaastikku.

SL Õhtuleht, 03.02.2007


Peale positiivse suhtumise Euroopa Liidu laienemisse pooldab Eesti ka NATO laienemise jätkumist. NATO ja Euroopa Liidu paralleelsed laienemised on üheskoos jõuliselt ja pöördumatult muutnud Euroopa ning maailma poliitikamaastikku.

Eelmise aasta lõpul Riia tippkohtumisel saatis NATO selge sõnumi – uks edasisteks laienemisteks on lahti. Tervitatakse seniste kandidaatide Albaania, Horvaatia ja Makedoonia jõupingutusi liikmeks saamise ettevalmistamisel. Alliansi järgmisel tippkohtumisel 2008. aastal võidakse kutsuda liitumisläbirääkimistele need riigid, kes täidavad saavutustepõhised tingimused. Eesti pole kunagi oma põhimõttelise toetuse juures laienemisele unustanud kandidaatide kodutöö olulisust. Laienemine peab olema väga selgelt seotud kandidaatriikide edusammudega ja otsused peavad olema rajatud saavutatud tulemustele.

NATO kahe viimase laienemise korral oli seniste liikmesriikide poliitikute ja kohati ka valitsuste seas suuri kõhklusi. Mõne meelest polnud kas kõik või mõni kandidaat valmis täitma alliansi liikme kohustusi. Mõeldi, et uued liikmed võivad kaasa tuua sellise hulga erihuvisid ja kogenematust, mis halvaksid NATO juhtimise. Sai kuulda arvamusi, et ühe riigi kutsumine ja teise kutsumata jätmine võib tekitada suuri emotsioone ja probleeme nende omavahelistes suhetes. Mõne arvates tuli Venemaalt kostnud kriitilisi avaldusi silmas pidades hoiduda Moskva väidetavast ärritamisest. Aga ometi tehti mõlemal korral otsused ära ja selles oli oma eriline roll suurima liikmesriigi Ameerika Ühendriikide seisukohal. Praegu räägitakse aga üsna üksmeelselt viimasest kahest väga õnnestunud laienemisest. Uued liikmesriigid on NATOs olnud kokkulepete saavutamisele kaasaaitajad.

Veel üks Kaliningrad?

Ka Venemaa suunal näeb NATO mõningaid edusamme – näiteks mis puudutab NATO-Vene Nõukogu tegevust. Paraku ei ole Venemaa endiselt täitnud OSCE Istanbuli tippkohtumise otsuseid vägede väljaviimise kohta Gruusia ja Moldova territooriumilt.

Moldoval ja Gruusial on neis küsimustes paljude riikide toetus, kes peavad tähtsaks, et mõlema riigi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust täielikult austataks. Seda kinnitas ka NATO hiljutine tippkohtumine. Venemaa vägede jätkuv kohalolek takistab ka külmutatud konfliktide lahendamist Abhaasias, Lõuna-Osseetias ja Transnistrias ning pärsib Gruusia ja Moldova arengut. Ma ei tea Euroopa Liidus ega NATOs jõude, kes oleksid valmis näiteks veel ühe Kaliningradi oblasti tekkimiseks Transnistria alale Moldovas.

Muutuvate jõuvahekordadega ja kriisiderohkes maailmas peab NATO nii uuenema kui ka laienema, tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonidega, arendama partnerlussuhteid riikidega, kes jagavad samu väärtusi nagu Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Jaapan.

Eri jõukeskustega maailmas peab NATO säilitama oma usaldusväärsuse nii põhimõttekindluse kui ka oma peaülesannete täitmisega. NATO on kõige võimsam kaitseallianss maailmas ja tema ees seisab väljakutse olla ka kõige kohanemisvõimelisem. Terrorismi- ja narkootikumidevastase võitluse ning looduskatastroofide likvideerimise võimekuse kõrval ei tohi unustada siiski ka algeesmärke ning põhimõtet – üks kõigi, kõik ühe eest.

Rohkem poliitilist sisu

NATO edasise laienemise aluseks peavad olema väärtused. Ma ei poolda piire Euroopa sees – piire seab eelkõige valmidus jagada väärtusi, võimekus ennast ette valmistada ja tõeline soov allianssi panustada. See tähendab muuseas ka pidevat poliitilist dialoogi meie partneritega. Me lootsime enda liitumise eel, et NATO on suurem ja pidevam liikmete poliitiliste arutluste foorum, kui ta seda täna paraku on.

Laienemise põhimootorid on ka edaspidi liituda tahtvad riigid. Meil on praegu kolm kandidaatriiki: Albaania, Horvaatia ja Makedoonia. Eesti toetab igati nende ettevalmistusi. Muu hulgas toimub 5. ja 6. veebruaril Tallinnas Balti harta ja Aadria harta välis- ja kaitseministrite kohtumine, kus kummagi piirkonna kolme riigi kõrval on esindatud ka Ameerika Ühendriigid. Kutse läks ka Bosniale ja Hertsegoviinale, Montenegrole ja Serbiale.

NATO tippkohtumisel Riias antud sõnumid Lääne-Balkani riikidele peaksid julgustama neid nii NATOle, aga ka Euroopa Liidule lähenemiseks rohkem pingutama. Teame ju omast käest, kui tihedalt tegelikult on omavahel seotud integratsioon kahe olulisema Lääne väärtushinnanguid kandva organisatsiooni – NATO ja Euroopa Liiduga.

See on ka üks põhjusi, miks Eesti soovib sisukat dialoogi ja koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel ning ka igapäevast koordineerimist. Lõppude lõpuks jagatakse samu väärtusi ja sellest aastast 21 liiget on ka ühised. Euroopa Liidu ja NATO koostöö tähendab koordineeritud tegevust operatsioonidel nagu Afganistan ja Kosovo ning poliitilise dialoogi süvendamist. Meile ei ole Euroopa Liit ja NATO konkurendid, vaid teineteise toetajad ja täiendajad.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt